20. sept. 2023
Kirjandusfestivalil Head Read tutvustati Kristina Sabaliauskaitėt kohtumisele tulnutele – eesti keeles –…
Keeletoimetaja soovitab
Esileht >
Loe lähemalt
Rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“ pakume kirjutajale võimalusi, kuidas koostada selget, arusaadavat, ladusat ja tabavat eestikeelset teksti. Kogenud keeletoimetajate vabatahtliku tööna valminud nõuanded viivad edasi heakeelsuse tavasid, on toeks autorile ja mõtteaineks igale keelehuvilisele.
- Kõik
- võõrmõju
- väljend
- tehnoabi
- sõnavara
- sõnamoodustus
- selge keel
- pööramine
- õigekiri
- nimi
- lühend
- moesõnad
6. sept. 2023
Toimetajalaualt leiab mõndagi. Pliiats – vahel lausa punane –, paberid, käsiraamatud, nüüdsel…
31. mai 2023
Selge tekst on konkreetne ja eesti keeles on ainsus konkreetsem kui mitmus.…
24. mai 2023
Enamasti kaasneb õigekirjareeglitega mingi ports erandeid, mis on tüütud õppida. Ent uskuge…
17. mai 2023
Sellised fraasid nagu võimalus millegi tegemiseks, õigus millegi tegemiseks, vabadus millegi tegemiseks…
10. mai 2023
Samal ajal kui eesti keelehooldajad võitlevad tulihingeliselt sõna „osas“ kasutamise vastu –…
3. mai 2023
Üks lihtsamaid viise muuta teksti kompaktsemaks on kasutada asesõnu, nt lauseis Muri…
19. apr. 2023
Hõlmama on kahtlemata üks ametlikes tekstides ohtralt kasutatavaid sõnu. Kui viie-kuueleheküljelises dokumendis…
12. apr. 2023
Ülikooli ajal inseneriametit õppides oli meil ühiselamu toakaaslastega kombeks väänata sõnu neile…
5. apr. 2023
Arvatavasti on igas kollektiivis mõni keskmisest keeleteadlikum inimene, kes saaks ja võiks…
29. märts 2023
2023. aasta emakeelekuu väike keeleskandaal väärib kajastust ka keeletoimetajate liidu nõuanderubriigis.
22. märts 2023
Selleaastases e-etteütluses tekitas küsimusi väljendi „Võrtsjärve-äärne“ kirjutamine. Uurime, kuidas see siis käib.
15. märts 2023
Üks väheseid telekavaatamisharjumusi, mis mul veel alles on, on ETV pühapäevaõhtune krimisari.…
22. veebr. 2023
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu esildise põhjal arutas Emakeele Seltsi keeletoimkond…
15. veebr. 2023
Eesti keeles kehtib tava, et kui sõna kirjapilt ja hääldus kokku ei…
8. veebr. 2023
Purismiks nimetatakse keeleteaduses püüdu puhastada keel võõrapärastest sõnadest. Puriste on olnud ka…
1. veebr. 2023
Viimasel ajal on jäänud silma-kõrva see, kuidas ajakirjanikud käänavad poliitikute perekonnanimesid. Tähelepanu…
11. jaan. 2023
Ametikeele vahest levinuim kantseliitlik kolesõna on „teostama“. Seda kasutatakse palju, aga harva…
4. jaan. 2023
Protsent on üks sajandik tervikust, st millegi osakaal, sisaldus vms. Seda kasutatakse…
21. dets. 2022
Kas ka sinu meelest kõlab "ennepühadeaegne" veidralt ja võõrapäraselt? Eesti keeles öeldakse…
14. dets. 2022
Avastasin, et minu (52), minu tütre (12) ja poja (18) jaoks tähendavad…
7. dets. 2022
Kasutame arveid ja ärikirju kirjutades tihti lühendeid. Mõnigi kord jääme hätta nende…
30. nov. 2022
Tekste toimetades paistab üha rohkem silma, et osa sõnu kipub kaotama esialgset…
16. nov. 2022
Episoodilisest mälust kerkib esile pilt õppejõust, kes juhib tähelepanu asjaolule, et kui…
9. nov. 2022
Kriisiräsitud maailmas seisame keelekasutajatena iga päev silmitsi suutlikkusega neis oludes hakkama saada.…
26. okt. 2022
Vahel võib lugeda, kuidas protsessitakse pangaülekannet, tooteid, heli, infot, muusikat, päringuid, mõtteid,…
19. okt. 2022
Sõna „täna“ tähendab ’tänasel kuupäeval’, sõna „hetkel“ aga mõistame tähenduses ’just nüüd,…
7. okt. 2022
Mis seob Vilja Kiislerit ja Jaak Madisoni? Mõlemale on hakanud tunduma, et…
7. okt. 2022
„Koheselt“ on määrsõna (vastab küsimusele „kuidas?“). Kui see juppideks lahti võtta, siis…
7. okt. 2022
Tavaline tööpäev, palju tegemist. Paned ruttu midagi kirja, saadad kärmelt ära ja…