Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu esildise põhjal arutas Emakeele Seltsi keeletoimkond mitme sõna või sõnarühma pööramist ja käänamist ning tegi nende kohta viis otsust.

I. OTSUSED PÖÖRAMISE KOHTA

1) kirjutatud ja kirjutet, pühendatud ja pühendet, mainitud ja mainit

Nii tud- kui ka (te)t-/(de)t-vorm väljendavad üht ja sama, ainult et esimene on rohkem kasutusel neutraalses tekstis, teine kannab teatavat stiilivärvingut. Esmajoones pruugitakse tet-/det-vormi sõnades, millel on ta-liide, nt varustama > varustet, või da-liide, nt avaldama > avaldet. Vähem levib see tegusõnades, millel ta– ega da-liidet ei ole, nt ostma > ostet, valama > valat.

Ehkki (te)t-/(de)t-vorm on küllaltki aktiivselt kasutusel, on seda seni kirjakeele allikates põgusalt käsitletud. Seepärast leidis keeletoimkond, et (te)t-/(de)t-kesksõna tuleks lugeda normingukohaseks, kuid sõnastikukasutajale ja keeleõppijale peaks rõhutama selle stiililist markeeritust võrreldes tud-kesksõnaga.

Nii lepiti kokku, et (te)t-/(de)t-kesksõna ei lisata koos teiste vormidega Sõnaveebi ühendsõnastiku pöördetabelisse, vaid sagedamini kasutatavad (te)t-/(de)t-kujud esitatakse eraldi märksõnadena, mille juures on märgend „stiilitundlik“.

2) ärgem tehkem, ärme teeme ja ärme tee

Vormi ärgem tehkem peetakse normingukohaseks, kuid omaseks pigem pidulikumatele tekstidele. Pöördevormide ärme teeme ja ärme tee kohta on üsna kaua kestnud arutelu, kas neid neutraalses tekstis sobib kasutada ja kui, siis kumb neist on „parem“, „õigem“ või „võimalik“. Lühendvormi ärme tee on peetud kõnekeelseks, kuid korpuse järgi esineb seda palju rohkem kui pikemat vormi ärme teeme.

Keeletoimkond nõustus esildises tehtud ettepanekuga pidada kõiki vorme võrdselt normingukohaseks. Ärgem-vorm jääb ka edaspidi esindama pigem pidulikku stiili.

3) julgenud ja julenud, julgetakse ja juletakse; julgetud ja juletud

Seni on tugevaastmelised vormid julgenud, julgetakse, julgetud, julgetaks, julgenuks, ei julgenud jne olnud kirjakeele norm, nõrgas astmes vormid julenud, juletakse, juletud, juletaks, julenuks, ei julenud jm aga kas kõne- või argikeelsed variandid. Eestikeelseid (veebi)tekste koondava korpuse järgi kasutatakse nõrgaastmelist vormi kirjakeeles üldjoontes kõvasti vähem kui tugevaastmelist, kuid siiski sellisel määral, et seda võib pidada tavapäraseks.

Sel põhjusel otsustas keeletoimkond, et vormide julgenud, julgetakse, julgetud jne kõrval on normingukohased ka vormid julenud, juletakse, juletud jm.

II. OTSUSED KÄÄNAMISE KOHTA

1) õudne : õudse ja õudsa

Sõna õudne normikohane käänamine on käinud seni e-tüvega, st õudne : õudse : õudset. Ent keelekasutajad on seda sõna pikka aega käänanud ka a-ga: õudne : õudsa : õudsat. Keeletoimetajad on edaspidi sellest parandustööst vabad, sest keeletoimkond tunnistas mõlemad käändevormid norminguks.

2) viis : viit ja viite; kuus : kuut ja kuute

Juba mõnda aega on olnud märgata, et sõnu viis ja kuus kiputakse osastavas käändes kirjutama norminguvälisel kujul viite ja kuute, ehkki korrektne on viit ja kuut. Arvatavasti on käänamisviisi laienemisel olnud eeskujuks sõnad üks ja kaks, mille osastavas käändes on normingu järgi võimalikud nii üht ja kaht kui ka ühte ja kahte.

Käänamisühtluse mõttes ja korpuses olevaid tuhandeid näiteid aluseks võttes otsustas keeletoimkond, et edaspidi on korrektne käänata sõnu viis ja kuus osastavas nii kujul viit ja kuut kui ka viite ja kuute.

Keeletoimkonna pööramis- ja käänamisotsused on kavandina üleval Emakeele Seltsi veebilehel ja kuni 28. veebruarini saab nende kohta anda tagasisidet aadressil Urve.Pirso@riigikontroll.ee.

Autor Helika Mäekivi