Kuigi keelekorraldajad on pikka aega püüdnud ohjeldada sõna „osas“ liigtarvitamist¹, trügib see jäärapäiselt keelepõllule nagu naat peenramaale.

Tuleb tunnistada, et „osas“ pole mitte alati sobimatu või vale. Et tegu on sõna „osa“ seesütleva käändega, siis passib see suurepäraselt lauseisse nagu Ehitustööd on suures osas lõpule viidud ja Tänapäeva Eestis, nagu suures osas maailmast, on valdavaks eeskujuks ja mõjutajaks saanud inglise keel.

Kui aga „osas“ hakkab trügima kaassõnade territooriumile, siis tasuks vaimu virgutada ja mõelda, kas saaks ehk öelda teisiti ja täpsemalt.

Kõige sagedamini tahab „osas“ lausest (või ehk lausa keelekasutusest?) välja trügida sõna „kohta“. Näiteks:

Töötajate koolitamise osas on otsuseid juba tehtud. 🡪 … töötajate koolitamise kohta …

Palun andke tagasisidet projekti osas. 🡪 Palun andke tagasisidet projekti kohta.

Eriolukorra valitsuskomisjon soovis väljumisstrateegia osas esimesed sõnumid välja anda juba täna 🡪 … esimesed sõnumid väljumisstrateegia kohta …

Aga teda leiab ka kohtades, kuhu passiks paremini „suhtes“, „korral“, „puhul“, „pärast“, „üle“, „poolest“ või muu kaassõna. Näiteks:

See variant on parim hinna ja kvaliteedi osas. 🡪 … hinna ja kvaliteedi poolest.

Pidasime tuliseid vaidlusi palgatingimuste osas. 🡪 … palgatingimuste üle.

Ta tundis hirmu tuleviku osas. 🡪 … tuleviku pärast.

Mu nahk on tundlik külma osas. 🡪 … külma suhtes või nahk on külmatundlik.

Vahel saab keeleüksuse „osas“ lausest lihtsalt välja jätta või lause hoopis ümber sõnastada. Näiteks:

Lõpuks saavutati eelarve jaotamise osas kokkulepe. 🡪 Eelarve jaotamises jõuti lõpuks kokkuleppele.

Mul ei ole selle koolituse osas ootusi 🡪 Ma ei oota sellelt koolituselt kuigi palju.

Andmed on puudulikud tarnetingimuste osas. 🡪 Tarnetingimuste andmed on puudulikud.

Paistab, et sõna „osas“ trügib ühel või teisel moel pildile, kuhu ta ei pruugi alati sobida. Kõhkluse korral küsi endalt, kas „osas“ toob selgust või külvab häma. Kui lause muutub kohmakamaks, kasuta parem mõnd teist kaassõna või sõnasta lause ümber.

¹ Lisalugemist

Eesti keele instituudi keelenõuanne „Ohjeldagem sõna osas tarvitust“, 25.05.2010, http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=163.

Mäekivi, Helika 2013. Eksimusi ees- ja tagasõnade osas. – Emakeelne eurokeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 52–54, https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Emakeelne-eurokeel_2013.pdf.

Mäekivi, Helika 2015. Ettepanek ühe sõna osas*. – Oma Keel nr 1, 45–54, https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2015_1/OK_2015-1_06.pdf.

Mäekivi, Helika 2020. Keerukast klaariks. Kantseliit ja tema kaaslased, 30–32, https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/03/Keerukast-klaariks.pdf.

Jõks, Maris 2012. Kasutamata kaassõnad. Postimees, 28.05. https://arvamus.postimees.ee/856054/maris-joks-kasutamata-kaassonad.

Kirjutanud Kati Pruul