Paronüümid ehk sarnassõnad on samast tüvest moodustatud sarnase kuju ning lähedase sisuga sõnad, näiteks keelama ja keelustama. Sisu poolest erinevad nad vähe ja neid on oluline eristada eelkõige täpsust nõudvates tekstides. 

Keelustama on kitsama tähendusega ja sobib siis, kui on juttu millegi seadusega või näiteks riikidevahelise lepinguga ärakeelamisest, keelu alla panemisest. Näiteks on olemas jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ja nende hävitamist nõudev konventsioon ning tuumarelvade keelustamise leping. Riigikogu keelustas karusloomafarmid ja tuleks keelustada tuumarelvakatsetused. Seega on keelustamise puhul olemas alati ka keegi, kes keelustamise eest hoolt kannab. Üks asutus keelustas lõputud koosolekud, aga paraku unustas määrata, kes need ära lõpetama peaks. Lisaks peab meelde jätma, et midagi ära keelustada ei saa: see oleks mõttekordus, sest keelustamine juba tähendab ärakeelamist.

Keelama on laiema tähendusega: miski lihtsalt ei ole lubatud, on see siis seadusega või üldtuntud tavana. Üldkeeles võib öelda ka jalaväemiine keelav konventsioon, tuumarelvi keelav leping, keelatud karusloomafarmid ja keelatud tuumakatsetused. Keelamisel võib vahel puududa ka see, kes seda valvab, näiteks mõnes kohas on murul käimine või suitsetamine keelatud, ilma et keegi selle kontrollimise eest otseselt vastutaks. 

Nende kahe ja ka teiste paronüümide kohta on käepärane lugemisallikas Helen Plado ja Katrin Mandra koostatud „Väike paronüümisõnastik“. Mõnest paronüümist on kirjutanud Egle Heinsar (Pullerits) ning 2018. aasta jaanuaris ja novembris Priit Põhjala. Postimees aga pakub lustlikku viktoriini mitme paronüümi äratundmiseks.

Kirjutanud Kaisa Lamsoo