Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusel valmis keeletoimetajate palgauuringu aruanne

Juhatusest lahkus Helin Kask, juhatus jätkas neljaliikmelisena koosseisus Mari Koik, Helika Mäekivi, Airi Männik ja Ann Siiman

Toimus keelenupuvõistlus, millel osalesid Mari Koik, Hille Saluäär, Kai Vassiljeva, Karet Eesmäe, Riina Kasser ja Karl Koppelmaa. Võistlustööd avaldati rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“

Liidu veebilehele loodi rubriik „Keeletoimetaja soovitab“

Nõupidamine palgauuringuid korraldava Fontesega keeletoimetajate ametikirjelduse ning uue palga- ja koormusuuringu teemal

Ilmus Reili Arguse, Katrin Kerni ja Helika Mäekivi kõrgkooliõpik „Keeletoimetamine“ koos harjutustikuga

Eesti Emakeeleõpetajate Selts andis liidule aasta sõbra tiitli

Juhatus saatis Haridus- ja Teadusministeeriumile tagasiside strateegiliste partnerite valimise ja rahastamise süsteemi uue kontseptsiooni kohta

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut palus keeletoimetajate liidult soovituskirja keeleteaduse uue magistriõppekava kohta

Kuus organisatsiooni, sealhulgas keeletoimetajate liit, ja 12 eraisikut esitas Eesti Keele Instituudile pöördumise, kus paluti selgust sõnastikureformi ajakava, põhimõtete ja mõju kohta. Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast vastas pöördumisele mais

Keeletoimetajate hulgas korraldati keeleabivahendite ja keelekorralduse teemaline küsitlus

Vabamu ja Presidendi Kantselei ühisalgatus – uudisdigisõnade korje Sõnaus –, mille eksperdirühma kuulusid liidust Reili Argus ja Helika Mäekivi

Haridus- ja Teadusministeerium küsis liidu arvamust termini sektoraalne mobiilsus kohta ja palus avaldada oma seisukohad eesti keele arengukava 2020–2035 kohta

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud vikiartiklite keeletoimetamise kampaania käigus toimetati 500 artiklit ja kingitus anti üle 24. veebruaril

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleteo kandidaadiks esitati keeletoimetaja kutseeksam ja kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla“

Haridus- ja Teadusministeerium korraldas Tallinna Niguliste kirikus eesti keele aasta tänuaktuse, kus liidule anti üle tänukiri eesti keele aasta korraldamisele kaasaaitamise eest

Toimus esimene kutseeksam, kus keeletoimetaja kutse said Airi Männik, Külli Pärtel, Riina Reinsalu, Kristel Ress ja Margit Ross

Liidu juhatus tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi palvel ettepanekuid keelepoliitika põhialuste dokumendi kohta

Üldkoosolek, kus juhatusest lahkusid Reili Argus ja Egle Heinsar, kelle asemele valiti Airi Männik ja Ann Siiman

Valmis liidu esimene aastaraamat

Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja liidu ühistöötuba Vikipeedia keeletoimetamise teemal

Esimest korda korraldati kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla“, mille korralduse töötas välja Kristel Ress

Esimene kutseeksami proov Reili Arguse juhtimisel

Üldkoosolek, kus valiti uus juhatus koosseisus Reili Argus, Egle Heinsar (Pullerits), Helika Mäekivi, Külli Pärtel ja Riina Reinsalu

Algas keeletoimetajate koormus- ja palgauuring, mille koostajad olid Kadri Rahusaar ja Külli Pärtel

Projekti Miljon+ raames algas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ühiskingituse (1000 keeletoimetatud Vikipeedia artiklit) valmistamine

Kutsekoda kinnitas keeletoimetajate kutsestandardi

Üldkoosolek, kus valiti uus juhatus koosseisus Reili Argus, Maris Jõks, Helika Mäekivi, Killu Paldrok ja Egle Pullerits (esimees)

Keeletoimetajate liidu esimene suvepäev Soomaal

Liidu kaaskorraldatud selge keele konverents Tallinnas, mille juures esindas liitu Egle Pullerits ja korraldustoimkonda kuulus ka Kristel Ress

Eesti Keeletoimetajate Liidu asutamine Tartus, 11. juulil 2012. Esimene juhatus valiti koosseisus Reili Argus, Kadri Haljamaa, Maris Jõks, Katrin Kern, Urve Pirso, Egle Pullerits, Kristel Ress