Kutse andmise kord

Eesti Keeletoimetajate Liidu kutse andmise kord

keeletoimetaja, tase 6 kutsele

Laadi alla PDF

KINNITATUD

Teeninduse kutsenõukogu

13.04.2023 otsusega nr 35

VIIMATI MUUDETUD

21.06.2024 otsusega nr 39

1. Üldosa

1.1. Kutse andmise korraga (edaspidi kord) reguleerib Eesti Keeletoimetajate Liit (edaspidi kutse andja) keeletoimetaja 6. taseme kutse (edaspidi kutse) andmise korraldamist.

1.2. Kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardis. Kompetentsuse hindamise positiivse tulemusena väljastatakse kutse taotlejale kutsetunnistus.

1.3. Kutse taotlemine ja tõendamine, sealhulgas taastõendamine, on kutseseaduse § 17 lõike 2 alusel kutse taotlejale tasuline. Tasu suuruse kalkuleerib kutse andja ja kinnitab Teeninduse kutsenõukogu (edaspidi kutsenõukogu).

1.4. Korra ja selle muudatused kinnitab kutsenõukogu ning need jõustuvad kutsenõukogu koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel, välja arvatud kutsekomisjoni koosseisu muudatused, mis jõustuvad kutsenõukogu otsuse tegemise hetkel.

2. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeltingimused ning esitatavad dokumendid

2.1. Kutset saab taotleda töömaailma taotleja. Kutse taotlemise eeltingimus on kõrgharidus või vähemalt viie aasta pikkune erialane töökogemus.

2.2. Kutse taotlemiseks vajalike dokumentide nõuded ja vormid on kutse andja kodulehel aadressil keeletoimetajateliit.ee. Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid on:

2.2.1. vormikohane avaldus, allkirjastatuna paberil või digitaalselt;

2.2.2. haridust tõendava(te) dokumendi (dokumentide) (diplom ja akadeemiline õiend) koopiad;

2.2.3. vormikohane erialane elulookirjeldus, vajaduse korral võib kutsekomisjon küsida töökogemuse kohta lisadokumente;

2.2.4. maksekorraldus või muu kinnitus kutseeksami tasu tasumise kohta.

2.3. Kutse taastõendamise eeltingimused on:

2.3.1. töölepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) keeletoimetajana töötamisel vähemalt kümme aastat erialast töökogemust;

2.3.2. vabakutselisena töötamisel vähemalt 200 toimetatud standardlehekülge (1 lehekülg on 1800 tähemärki) aasta kohta, vajaduse korral võib kutsekomisjon igal üksikul juhul töökogemuse mahtu hinnata.

2.4. Kutsekomisjon võib kutse andmise eeltingimustele vastavuse arvestamisel ja kompetentside hindamisel rakendada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtteid.

2.5. Kutse andja menetleb kutse taotlemise dokumente haldusmenetluse seaduse alusel, arvestades korrast tulenevaid täpsustavaid tingimusi.

3. Kompetentsuse hindamise meetodid

3.1. Kutse esmataotlemisel hinnatakse kutse taotleja kompetentsust kaheosalisel kutseeksamil:

3.1.1. kirjalik osa, kus kutse taotleja lahendab keeletoimetamis- ja korrektuuriülesandeid;

3.1.2. suuline osa ehk vestlus, kus kutse taotleja analüüsib oma kirjalikku eksamitööd, infoallikate kasutamist ning tehtud parandusi ja kommentaare.

3.2. Kutse taastõendamisel vaatab hindamiskomisjon läbi kutse taotleja esitatud tehtud tööde kommenteeritud loendi, tutvub nende tööde ja eneseanalüüsiga ning hindab selle põhjal kutse taastõendaja kompetentsust.

3.3. Kutseeksami hindamise korraldus ja tingimused on kirjeldatud hindamisstandardis, mis on esitatud kutse andja kodulehel aadressil keeletoimetajateliit.ee.

4. Kutse andmise väljakuulutamine

4.1. Kutse andja kuulutab kutse andmise välja üks kord aastas.

4.2. Kutse andja loob oma kodulehele rubriigi „Kutseeksam“, kus avalikustab ajakohase teabe:

4.2.1. avalduste ja dokumentide vastuvõtu koha ja tähtajad ning esitamise viisid,

4.2.2. hindamise toimumise aja,

4.2.3. kutseeksami tasu,

4.2.4. muu kutse andmise korraldust ja tingimusi puudutava teabe.

5. Kutse andmise otsustamine ja kutsetunnistuse väljastamine

5.1. Kutsekomisjon teeb kutse andmise või andmata jätmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga kutse taotleja kohta eraldi.

5.2. Kutse andja teatab otsusest ja põhjendab kutse andmata jätmise otsust kutse taotlejale kirjalikult.

5.3. Kutse taotlejal on õigus esitada kutsekomisjonile hindamisprotsessi kohta kaebus.

5.4. Kutse taotlejal on õigus vaidlustada kutsekomisjoni otsus talle kutse andmise või andmata jätmise kohta haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras, esitades kutse andjale vaide või halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku alusel.

5.5. Kutse taotlejal on õigus kaevata kutsekomisjoni vaideotsus edasi halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

5.6. Kutse andja sisestab kutse taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, selle puudumisel sünniaja, kutsetunnistuse väljaandja, antud kutse ja kutsetaseme ning kehtivusaja alguse ja lõpu kutseregistrisse kümne tööpäeva jooksul alates kutseregistrisse kande tegemise aluseks oleva otsuse tegemisest. Paberile trükitud kutsetunnistused väljastab kutse andjale Kutsekoda.

5.7. Paberil kutsetunnistuse väljastab kutse saanud isikule kutse andja 30 päeva jooksul pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist.

5.8. Kutse andjal on õigus tunnistada kutsetunnistus kutsekomisjoni ettepanekul kehtetuks, kui:

5.8.1. kutsetunnistus on saadud pettuse teel,

5.8.2. kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel,

5.8.3. kutse saanud isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.

5.9. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel peab kutsekomisjon andma asjaomasele isikule võimaluse esitada asja kohta oma arvamuse ja vastuväited kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis. Kutsekomisjon võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel tugineda kolmandate isikute (näiteks aukohus) seisukohtadele.

5.10. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kustutatakse see kutseregistrist ning kutse andja teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes aadressil ametlikudteadaanded.ee.

5.11. Kutsetunnistuse omanik võib taotleda kutse andjalt kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmist.

6. Kutsetunnistuse kehtivusaeg

Kutsetunnistuse kehtivusaja alguse otsustab kutsekomisjon. Keeletoimetaja 6. taseme kutse kutsetunnistus kehtib kümme aastat.

7. Kutsekomisjon

7.1. Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni ja korraldab selle tööd. Kutsekomisjoni volitused kehtivad kutse andja kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemiseni. Kutsekomisjon töötab välja kutsekomisjoni töökorra.

7.2. Kutsekomisjon lähtub oma töös kutseseadusest, kutse andmise korrast ja kutsekomisjoni töökorrast, kutsestandardist ning muudest kutse andja kehtestatud juhenditest.

7.3. Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad

7.3.1. tööandjad:
Helen Noormägi, Luisa Tõlkebüroo peatoimetaja;
Katrin Ottisaar, Ekspress Meedia keeletoimetuse osakonna juhataja;
Kristel Ress, Päevakera OÜ juhataja;

7.3.2. töötajad/spetsialistid:
Maarja Möldre, Sakala toimetaja;
Urve Pirso, Riigikontrolli toimetaja;

7.3.3. koolitaja:
Reili Argus, Tallinna Ülikooli eesti keele professor, keeleteaduse ja keeletoimetaja õppekava kuraator ning magistriõppekava õppejõud.

7.4. Nõuded kutsekomisjoni liikmetele

7.4.1. Kutsekomisjoni liikmel on ülevaade kutsesüsteemist.

7.4.2. Kutsekomisjoni liikmel on ülevaade keeletoimetaja kutsealast, keeletoimetaja töö eripärast ning selleks tööks vajalikest teadmistest, oskustest ja isikuomadustest.

7.4.3. Kutsekomisjoni liige tegutseb erapooletult.

8. Hindamiskomisjon

8.1. Kutsekomisjon moodustab kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjon(id). Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Hindamiskomisjoni(de) liikmete kompetentsus peab kogumis vastama järgmistele nõuetele:

8.1.1. kutsealane kompetentsus,

8.1.2. kutsesüsteemialane kompetentsus,

8.1.3. hindamisalane kompetentsus.

8.2. Hindamiskomisjoni liikmed on sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning tegutsevad erapooletult.

9. Kutse andmise dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine

9.1. Kutse andja dokumenteerib kutse andmisega seotud tegevuse Kutsekoja välja töötatud dokumendivormide järgi ja määratud ulatuses.

9.2. Kutse andja säilitab dokumente Kutsekoja kinnitatud dokumentide säilitamise korras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud.