Aastaraamat
Loe lähemalt
Aastaraamatu lugemiseks klõpsa kaanepildil.
Kuues aastaraamat võtab kokku keeletoimetajate rõõmud ja mured aastal 2023. Avaartikliks on keeleteadlase Peep Nemvaltsi kriitiline teoreetiline mõtisklus keelekorralduse praegusest olukorrast. Rubriigis „Kogemus kõneleb“ vestlevad Kulla Sisask ja Anu Saluäär toimetajatest tütarde Kaia Sisaski ja Hille Saluäärega. Pilgu ajalukku aitavad heita Reet Kasik (eesti terminoloogia ajalugu Nõukogude ajal) ning tõlkija ja toimetaja Anna-Liisa Kurve (toimetajate parandused A. H. Tammsaare „Juuditi“ 1936. aasta uustrükis). Toimetajaseminaride kokkuvõttena on juttu tehisarust ja masintõlke kasutamisest ning toimetajate ülesannetest ja õigustest. Saame tuttavaks Postimehe keeletoimetaja Sirje Toomlaga.
Aastaraamatu 2022 lugeja tutvub lähemalt mitme huvitava inimesega: rubriigis „Kogemus kõneleb“ saab sõna Katrin Kern, kogemusi jagab toimetajaauhinna laureaat Krista Mõisnik ja rubriigis „Saame tuttavaks“ on tekstitohter Mirel Püssiga tehtud intervjuu. Aasta juubelihõngu annavad edasi artiklid, mis põhinevad konverentsil „Keeletoimetaja sõbrad“ peetud ettekannetel. Keeletoimetamise praktilist külge puudutavad Wordi kasutamise näpunäiteid, mullu ilmunud esimese keeletoimetamisõpiku kasutamise muljed ning praktikakogemuse kirjeldus nii juhendaja kui ka praktikantide vaatenurgast.
Eesti Keeletoimetajate Liidu neljas aastaraamat ootab lugejaid. Raamatus on ülevaade 2021. aastal tehtust. Selles õhutatakse keeli õppima ja endas kahtlema, arutatakse keele varieerumise ja lugeja-keeletoimetaja ootuste üle ning antakse nõu, kust leida terminiabi. Alustavad keeletoimetajad osutavad oma muredele, kogenud toimetaja tutvustab tööd õiguskeelega. Aastaraamatus kirjutatakse muutustest keelemaailmas, tutvustatakse EKI keelenõuandja tööd, kantseliidivihikut ja selle aasta toimetajaauhinna laureaati. Antakse ülevaade ka kutseeksami, küllakutsekampaania ja keeletoimetamistalgute tulemustest.
Aastaraamatu 2020 keskme moodustab artikkel liidu auliikme Linda Targo era- ja tööelust, mis annab aimu keeletoimetaja tegemistest eelmise sajandi teisel poolel. Tema mälestustele lisaks leiab aastaraamatust muu hulgas ülevaate tõlkija ja toimetaja rollist tänapäeva tööturul, arutluse keelemuutuste üle viie üksiksõna näitel ning eduloo koostööst veebilehe kriis.ee arendamisel. Samuti pakub aastaraamat väärt teadmisi selle kohta, mil viisil rakendada selge keele põhimõtteid tekstiloomes, kuidas väljendada suurusi ja väärtusi täppistekstides ning millega võiks keeletoimetaja arvestada oma ettevõtte asutamisel.
Aastaraamat 2019 võtab kokku eesti keele aasta. Kajastatakse keeletoimetajate vestlusringi, kevadseminari, keeletoimetaja kutsestandardit, esimest kutseeksamit, kampaaniat „Kutsu keeletoimetaja külla!“, keeletoimetamistalguid, toimetajaauhinna algatust ja selge sõnumi võistlust. Jagatakse tehnilise teksti toimetamise näpunäiteid ning tutvustatakse keeletoimkonna otsuseid ja „Eesti õigekeelsuskäsiraamatut“ veebis. Isiklikumas käsitluses mõtiskleb noor keeletoimetaja oma ametivaliku ja esimese töökogemuse üle.
Aastaraamatus 2018 meenutavad asutajaliikmed liidu saamislugu ja võetakse kokku aastatel 2012–2018 tehtu. Kirjutatakse ka keeletoimetaja tööst mitme nurga alt: auliikme teekonnast eesti keele radadel ning keeletoimetamisest nii ettevõtja, kodus töötaja kui ka tõlkija vaatevinklist. Samuti antakse ülevaade keeletoimetaja töökoormuse ja -tasu uuringust, Vikipeedia keeletoimetamistalgutest, lõputöödest ja keeletoimkonnast.
Kui soovid aastaraamatut trükisena, kirjuta palun aadressil juhatus@keeletoimetajateliit.ee, et leppida kokku kättesaamise viis. Uusima aastaraamatu hind on 15 eurot, varasematel 10 eurot. Postiga saatmise korral lisandub postikulu.
Maksta võib nii sularahas kui ka ülekandega Eesti Keeletoimetajate Liidu kontole EE851010220213449228 SEB Pangas (selgitusse „aastaraamat“).