Et keelt kui iga kirjatööd tegeva inimese tööriista korras hoida, tuletame meelde kaks reeglit eitava lause kohta.

Eituse korral kasutatakse alati osasihitist, st osastavat käänet (vastab küsimusele mida?).

Sihitis on üks kõvemaid pähkleid eesti keele võõrkeelena õppija jaoks, sest see võib olla nii nimetavas, omastavas kui ka osastavas käändes. Eestlastel endil ei ole üldiselt olnud raske sihitise käänet valida, see on meil selge emapiimaga. Viimasel ajal on aga hakanud silma, et ka emakeelsetel kirjutajatel (ja toimetajatel?) on kadumas kindlus, milline sihitis valida eitavas lauses. Kõik näited on pärit päriselust, kas toimetatavast tekstist või ajakirjandusest.

Kellelgi pole õigust parlamendi töö täielikult halvata ⇒ Kellelgi pole õigust parlamendi tööd täielikult halvata

Ega ilmaasjata LV algatanud tänuväärse kampaania ⇒ Ega ilmaasjata LV algatanud tänuväärset kampaaniat

Ei ole võimalik saavutada teenuse osutamisega taotletav eesmärk ⇒ Ei ole võimalik saavutada teenuse osutamisega taotletavat eesmärki

Põnevat sihitist saab lähemalt uurida suure keelemehe Mati Erelti abiga: https://keeleabi.eki.ee/artiklid2/sihitis.html.

Sisult eitavas või kahtlevas lauses on alus osastavas käändes.

Osasihitise kõrval on olemas ka osaalus: kui lause on sisult eitav või kahtlev, on lause alus osastavas käändes (vt eesti keele käsiraamat, lk 419):

Tallinna Vangla teenistujatel ei teki ülekoormus kinnipeetavate arvu suurenemise tõttu ⇒ Tallinna Vangla teenistujatel ei teki ülekoormust kinnipeetavate arvu suurenemise tõttu

Kui tuulerõugeid on põetud beebieas, ei pruugi tekkida eluaegne kaitse ⇒ Kui tuulerõugeid on põetud beebieas, ei pruugi tekkida eluaegset kaitset

Kirjutanud Mari Koik