Paari päeva eest andis Oxfordi Ülikool teada, et 2024. aasta sõnaks on valitud brain rot. Määratluse järgi on see isiku vaimse või intellektuaalse seisundi eeldatav halvenemine eelkõige mõttelageda veebisisu ületarbimise mõjul, samuti selline sisu ise.

BBC uudise kohaselt on sõna brain rot kasutus aasta jooksul sagenenud 230%. Sõna populaarsus on ajastu sümptom, väljendades rahulolematust ja ärevust, mille toob kaasa ühismeediasse uppumine – päevade viisi näiteks Facebooki, TikToki ja Instagrami nüristavate lühivideote rullimine.

Sõna ise tuli inglise keeles tarvitusele ammu enne interneti loomist. Näiteks 1854. aastal on seda oma raamatus „Walden ehk Elu metsas“ kasutanud kirjanik ja filosoof Henry David Thoreau, kes ühiskonna vaimset allakäiku kritiseerides imestas, et kartulimädanikku küll tõrjutakse, aga palju hullemat ja saatuslikumat – ajumädanikku – mitte.

Mure ühismeediaajastu vaimse tervise pärast on siiski üha suurem ja selle kaitseks astutakse ka samme. Näiteks tuli äsja uudis, et Austraalia püüab seadusega keelata ühismeedia arutut tarbimist alla 16-aastaste seas. Eesti hariduseksperdid, teadlased ja psühholoogid avaldasid aga hiljuti avaliku kirja palvega piirata nutiseadmete kasutamist koolides.

Aga kuidas kõlab brain rot eesti keeles? Kui breinrott välja jätta, siis kartulimädaniku eeskujul võiks vaste olla ajumädanik. Majavammi eeskujul saame aga veel löövama ja kurjakuulutavama vaste – ajuvamm!

Keelekorpuse uurijad ja hobiguugeldajad leiavad eesti kirjasõnas ajuvammi esmaesinemised kergesti üles, need paistavad olevat seotud (nt kommunistliku) ajupesuga. Igatahes on selge, et ajuvammi vastu ajupesu ei aita, vastupidi: ajuvamm on ajupesu tulemus. Ja vammist nakatunu saatus saab olla ainult kurb, kui aegsasti midagi otsustavat ette ei võeta.

Keeletoimetaja soovitab: ajuvammi vastu aitab ajaveetmine tarkade, vaimukate ja ladusate tekstide seltsis! Head lugemist!

Kirjutanud Hille Saluäär