Kui paari aasta eest kirjutati Postimehes, et Nobeli keemiapreemia anti rohelise tööriistakasti eest, siis jäin mõtlema värvide koha üle eestikeelsetes fraasides ja nimetustes.

Nimelt on eesti keelele omane lühendada värvinimetusi sinine, punane, kollane, roheline, et tekitada nende abil liitsõnad: sini-, puna-, kolla-, rohe-. Ja kui vaadata neist moodustatud liitsõnu lähemalt, siis on neile vahel omane teatav metafoorsus.

Punamütsike ei ole päris sama mis punane mütsike, vaid tüdruk. Ja see mittemetafoorne päris-mütsike, mida ta peas kannab, ei ole punamütsike, vaid punane mütsike.

Sama lugu on sinikiivritega, kes kannavad siniseid kiivreid, ja kollavestidega, kes kannavad kollaseid veste. Rohenäpp ei ole päris sama mis roheline näpp. Kui keegi tahab minna sinimerede taha, ei pruugi olla tegemist Sinise merega ega isegi siniste meredega – eriti halli põhjamaise taeva all, kus sobivam oleks ehk öelda hallmerede taha. Isegi sinimerekarbid ei ole päris sama mis sinised merekarbid – õieti on nad minu meelest pigem mustad või tumehallid, mitte sinised, nii et sini– annab liiginimetuse.

Teiste värvidega, nagu must, hall, oranž, ei ole tähendusnihe nii silmanähtav, sest need on ise lühikesed ega lühene seetõttu, nii et märgiks on ehk ainult kokku-lahkukirjutamine: nt valgekrae ei ole sama mis valge krae.

Vaatame nüüd kõrvutuseks sõnaühendeid, mis on n-ö pastakast välja imetud, selleks et mitte tekitada kindlaid assotsiatsioone:

punane barjäär vs. punabarjäär

roheline platvorm vs. roheplatvorm

Isegi kui me pole elu sees selliste sõnadega kokku puutunud, tekib kokku kirjutatud varianti nähes tunne, et küllap on silmas peetud midagi metafoorset. Et puna-algulised sõnad on kuidagipidi seotud nõukaaja või kommunismiga ja roheplatvorm on mingi öko- või keskkonnapoliitika platvorm ja mitte rohelist värvi kaubaalus.

Sama mõtet jätkates võiksime endalt küsida, mille eest toona see loo alguses mainitud Nobeli preemia õieti anti, kas öko- ehk rohetööriistade eest või rohelise haamri ja roheliste tangide eest.

Kui vaadata eurosõnavara, siis ka siin on värvilisi metafoore. Miskipärast ei ole tõlkijatele mõnikord pähe tulnud, et ehk oleks ilusam neid kokku kirjutada. Roheline kokkulepe võib ju olla roheliste kaantega või rohelisel paberil, mine sa neid mesilinnukesi tea, mis nad välja mõtlevad. Aga rohekokkuleppe puhul tunneme pisut kindlamalt, et tegemist on kujundliku väljendiga. Miks ei taheta seda kasutada? (Õnneks on ka terminivariant rohelepe.)  Sama lugu on rohelise majanduse ja sinise majandusega – miks mitte rohemajandus, sinimajandus? Roheliste meetmete asemel võiks ju olla rohemeetmed?

Nii ei ole ka tarvidust igalt poolt, kus inglise keeles on green, seda metafoorsust n-ö igaks juhuks ära kaotada, panna keskkonnahoidlik, et oleks kindlam, et kõik saavad ühtmoodi aru. Mõnikord muidugi võib eelistada ka keskkonnahoidlikku, mõnikord lausa peab, aga vahel, natukene, vargsi võiks öelda ka kujundlikult. Ja liitsõnaga.

Tervisi kõigile sinikaugustest kollalaua tagant
punaminevikuga rohetulevikuga roosakleitlane Kai Vassiljeva