Viimasel ajal on silma jäänud, et seni lähemale tulevikule viidanud ajamäärust lähiajal on hakatud kasutama ka lähiminevikust rääkides:

Kui vaadata rahvusvahelist meediat, on mitu artiklit sellest, kuidas on lähiajal Euroopas varastatud haruldasi vene raamatuid.

Lähiajal tuli Briti peavoolumeedias nimega Telegraph uudis sellest, kuidas … 

Lähiajal käis [akordion] ka hoolduses pillimeistri juures. 

Lähiajal sai Tõnu teise vaktsiinisüsti ja pärast seda ta ka end hästi ei tundnud. 

Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. > Selline selgitus on kummalisel kombel aadressil https://www.taskutark.ee/eesti-keele-reeglid/.

• Õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2018 on märksõna lähiaeg all näited „Lähiaja plaanid. Lähiajal tulevad pulmad“, mis viitavad selgelt tulevikule.
• Keelt kirjeldavas sõnastikus EKSS 2009 on sõnale lähiaeg antud kaks tähendust: üks neist üld- ja teine pigem oskuskeelne:

„1. lähim v. suhteliselt lähedane aeg. Lähiajal uusi investeeringuid ei tehta.
2. ajaloo periodiseerimisel etapp, mis hrl. algab I v. II maailmasõjaga ja lõpeb 1991. aastaga. Vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiaeg ja tänapäev.“

Kui EKSSi esimese tähenduse näitelause on tulevikuline, siis teine tähendus kajastab ajaloolaste tava kasutada sõna lähiaeg ka minevikulisena. Kas võib olla, et selle teise tähenduse tõttu on lähiaja sisu ka üldkeeles muutunud?

• Vaba sõnakasutust näitavas Sõnaveebis selgub viimase aja veebikorpuse põhjal, et sõna lähiaeg viitab üldkeeles siiski pigem tulevikule: märksõna lähiaeg juures on seletus „lähem aeg (hrl tulevikus)“ ja ka juuresolevad näited on kõik tulevikus toimuvaga seotud.

Kui esitada naljapärast küsimus lähiaja tähenduse kohta tehisarule (ChatGPT 3.5), annab ta kindlasõnalise vastuse ja lisab väikese nõuande: 

„Ajamäärust „lähiajal“ kasutatakse tavaliselt tulevikuga seotud sündmuste või tegevuste kirjeldamiseks, mitte minevikus toimunud sündmuste või tegevuste jaoks. Seda seetõttu, et „lähiajal“ viitab ajaliselt lähedal olevatele sündmustele või tegevustele, mis pole veel toimunud, kuid võivad toimuda lähitulevikus.

Kui soovitakse viidata minevikus toimunud sündmustele või tegevustele, siis oleks õigem kasutada minevikule osutavaid määratlusi, näiteks „hiljuti” või „mõni aeg tagasi”. Need mõisted annavad parema arusaamise sellest, et sündmus või tegevus on juba möödunud.“

Kõike kokku võttes tuleb öelda, et sõna lähiajal näib viitavat siiski tulevikule, mitte minevikule. Eespool esitatud näidete korrastamiseks on aga valikut küllaga:

Kui vaadata rahvusvahelist meediat, on mitu artiklit sellest, kuidas on lähiajal Euroopas varastatud haruldasi vene raamatuid. > lähiminevikus

Lähiajal tuli Briti peavoolumeedias nimega Telegraph uudis sellest, kuidas … > alles äsja

Lähiajal käis [akordion] ka hoolduses pillimeistri juures. > hiljuti

Lähiajal sai Tõnu teise vaktsiinisüsti ja pärast seda ta ka end hästi ei tundnud. > mõni aeg tagasi

Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus, väljendatakse lihtminevikuga. > enne kõnehetke

Kirjutanud Anu Nurk