Lühend on lühike ja selle hääldus eestipärane

Kasutame arveid ja ärikirju kirjutades tihti lühendeid. Mõnigi kord jääme hätta nende õigekirjaga. Segavad nii vanad reeglid kui ka päris tänapäevane inglise keele mõju.

Vanast, lausa väga vanast ajast on pärit tava panna lühendi lõppu punkt. Soovitus lühendeid punktita kirjutada anti juba inimiga tagasi. Ametikirjutistes on seega aastakümneid tavaks olnud punktita lühendamine: a on aasta, nr on numbri lühend.

Meenutan, et lühendid kirjutame arvudest lahku, nagu kirjutaksime ka lühendatud sõnad. Niisiis on sobiv kirjutada 2022. a – tühik on kohustuslik.

Teine küsitav lühend on EUR. Lühendil pole iseenesest häda midagi, aga sobib ta sellisena rahvusvahelistesse äri- ja pangandustekstidesse. Eestis arveid väljastades kasutame summa taga sümbolmärki €, jutu sees kirjutame lühikese sõna euro aga tervenisti välja.

Kolmas asi, millega arveid saates ikka hätta jäädakse, on registrikoodi lühend. Eesti keele käsiraamatus on soovitatud lühendit rg-kood, ometi tahavad kirjutajad lisada r– ja g-tähe vahele kangesti e. Lühendi eesmärk on olla lühike ja soovitatud lühend rg-kood on arusaadav ka ilma e-ta.

Kasutan siin juhust nimetada, et suurtähtlühendeid hääldame nii, nagu eesti keelele loomulik (on üksikud erandid, nt BBC). Lühendi USA ei loe me välja mitte kujul [juu-ess-ei], vaid [uu-ess-aa]. Sestap on korrektne öelda lühendi CV kohta [tsee-vee], mitte [sii-vii], nii nagu me lühendi DVD puhul räägime [dee-vee-deest], mitte [dii-vii-diist]. Me ei hõika ka tualetti rutates: „Lähen korraks dablju-siisse!“

Lühendite kasutamise, samuti dokumentide ja ärikirjade koostamise kohta üldiselt saab häid näpunäiteid Maire Raadiku käsiraamatust „Väikesed tarbetekstid“ (lk 20–21).

Autor Loone Ots