Millise lingiga viidata õigusaktile?

Õigusakt on nagu elusolend ega pruugi olla täna see, mis ta oli eile. Seetõttu tuleb õigusaktile viidates jälgida kehtivusaega. Annan mõne soovituse, et lingil klõpsajale avanev sisu vastaks viitaja soovidele.

Viitaja võib soovida, et õigusakti viide

  • oleks võimalikult kaua ajakohane, st link viitaks parasjagu kehtivale redaktsioonile ka siis, kui õigusakti on vahepeal muudetud. Seda on vaja näiteks veebitekstides;
  • juhataks kindlal ajal kehtinud või kehtiva redaktsiooni juurde. Seda on tarvis näiteks õigustekstides ja kirjandusloetelus;
  • avaks õigusakti vajaliku sätte juurest.

Alati ajakohane link

Kui lugejale on vaja anda näiteks keeleseaduse link, tuleb seadus esmalt üles leida. Kas guugeldada? Google’i pakutav vaste on aga pahatihti aegunud, näiteks keeleseadus avaneb esimesena kuvatavalt lingilt 2012. aasta suvel aegunud redaktsioonis.

Seetõttu soovitan alustada Riigi Teataja lehelt. Otsingulahtrisse tuleb sisestada kas õigusakti nimetus, osa sellest või lühend.

Keeleseaduse otsing juhatab sellisele lehele:

Nagu näha, kehtib see redaktsioon 2023. aasta juuli lõpuni. Et lugeja jõuaks ajakohase teabeni ka hiljem, tuleb 

  • klõpsata paremal olevat nuppu „Hetkel kehtiv“ ja kopeerida aadressiribal kuvatav link või
  • kopeerida aadressiribal kuvatav link ja kirjutada selle lõppu ?leiakehtiv.

Kui õigusakt muutub kehtetuks, ei ole eelkirjeldatud kavalusest siiski kasu, st uue keeleseaduse juurde link ei vii.

Kindlale redaktsioonile viitav link

Selleks, et viidata ühele kindlale redaktsioonile, vali nupu „Eelmine“ või „Järgmine“ rippmenüüst aeg. Enne õigusakti lingi kopeerimist heida pilk vasakule ja kontrolli, kas kehtivuse ajavahemik sobib.

Kindlale sättele viitav link

Lugeja elu võib teha eriti mugavaks ja juhatada ta otse vajaliku sätte juurde. Selleks tuleb lingi lõppu lisada vastavaid märke, lühendeid ja numbreid:

  • #para – paragrahv, nt #para1, et viidata §-le 1;
  • lg – lõige, nt lg1, et viidata lõikele 1 ehk tekstiosale, mille ees on (1);
  • p – punkt, nt p1, et viidata punktile 1 ehk tekstiosale, mille ees on 1);
  • b – lisatakse ülaindeksi ette, nt #para1b1, et viidata §-le 11.

Näiteks selline on keeleseaduse üha uuenev link, mis viitab 

Need õpetused on kirjas ka Riigi Teataja korduma kippuvate küsimuste osas (punktid 3 ja 4).

Kirjutanud Airi Männik