Keeleteadlane Krista Kerge tuletas ühes ühismeedia arutelus meelde, et sõnadel ongi nii leksikoni- kui ka tuletustähendus. Leksikonitähendusi omandatakse elu jooksul õppides-lugedes-suheldes, aga meie keel on nõnda nõtke ülesehitusega, et lisaks saame üha uusi sõnu ka ise tuletada. Ja vastupidi: tuletussüsteemi tundes saame mõistatada võõramate sõnade tähendusi. Naljatamisi võib öelda, et eesti keel on avatud lähtekoodiga: meie sõnamoodustussüsteem pakub tõepoolest ammendamatuid liitmis- ja tuletusvõimalusi.

Seejuures kuulub lik-liide koos ne- ja line-liitega produktiivsete omadussõnaliidete hulka. Liide –lik liitub peamiselt nimisõnatüvele, harvemini omadussõna- ja verbitüvele. Suurem osa lik-tuletisi osutavad tegevuses või olekus avalduvale tunnusele.

Vormiliselt liitub –lik nimetavalisele tüvele (nt masin > masin/lik). Omastavalisele tüvele liitub -lik alussõnade korral, mis alluvad lõpumuutusele (i > ja, nt asi : asja > asja/lik, kirjalik) või on tugevneva astmevaheldusega (nt rikas : rikka > rikka/lik, rahvalik, kohtulik). Vt täpsemalt „Eesti keele käsiraamat“, lk 365.

Seega on täiesti loogiline teha sõnast liider tuletis liiderlik ning anda sellele sõnale ühtlasi muu tähendus kui see, mis on liiderlikul meie ühist kirjakeelt kajastavas sõnaraamatus. Seda, et liiderlik ja osavõtlik oma leksikonitähendusega on alustanud teekonda unarsõnade väärikasse perre, on tähelepanelik keeletoimetaja märganud juba üle kümne aasta tagasi. Kas aga liiderlik ja osavõtlik oma uudistähendustega liiguvad ühiskeelde, on palju küsitavam – see juhtub siis, kui keelekogukond on üldiselt valmis neid kasutama hakkama. Nüüdne meediakampaania on „vana“ tähenduse taas teadvustanud ning lükkab seda aega kindlasti edasi.

Probleemi käsitleti koolihariduse kvaliteedi küsimusena. Tõepoolest: kui ajakirjanik küsiks linna keskväljakul juhuslikelt möödujatelt mõne keemilise ühendi valemit, tähtsat ajaloodaatumit või lihtsama ruutvõrrandi lahendust, jääks vastuse võlgu nii mõnigi küsitletu. Ometi ei järeldu sellest, et õppimine kui selline on mõttetu. Emakeel pakubki õppimis- ja avastamisrõõmu terveks eluajaks – peale ajalooliste tähenduste põhjatu varasalve on meie käsutuses ka rikkalik sõnamoodustussüsteem, mille abil võib uusi sõnu sepistada kas või igas lauses.

Kirjutanud Hille Saluäär

* Loo pealkirja laenasin Aapo Ilvese loodud Facebooki-meemilt, kus sama pealkirja kannab mängult „Öölase“  krimisarja 666. raamat.