Lugeja loeb, selge see!

Tavaline tööpäev, palju tegemist. Paned ruttu midagi kirja, saadad kärmelt ära ja ongi valmis!

Aga … oot, kas see on ikka hea mõte?

Kui kirjutad tööl avalikkusele mõeldud tekste ning soovid, et koostöö teksti sihtrühmaga sujuks, sa ei peaks pärast teksti kohta selgitusi andma ja lugeja suhtumine sinusse kujuneks heaks, tasub olla kursis selgekeelsuse põhialustega.

Hakatuseks püüa leida juba enne kirjutama asumist vastus neile kolmele küsimusele.

  1. Kellele ma kirjutan ja mida mu lugeja sellest teemast juba teab?
  2. Miks ma kirjutan? Kas tahan lugejat teavitada, suunata teda midagi tegema või lahutada tema meelt?
  3. Mida ma tahan öelda ja mida mu lugeja tahab teada?

Levinud määratluse järgi on infoedastus selge siis, kui lugeja leiab sealt talle vajaliku info, saab sellest aru ja suudab selle alusel tegutseda – ilma liigse pingutuseta. Selgekeelsuse tuum on keskendumine lugejale.

Mida teha, et tekst oleks kasutajasõbralik? Selgekeelsus hõlmab nii teksti sisu kui ka vormi. Läbi tasub mõelda teksti

  • sihtrühm ja eesmärk,
  • ülesehitus (kronoloogiline, teemapõhine vm) ja liigendus,
  • sõnastus (toon, sõnavalik, lauseehitus vm),
  • kujundus (loetav font, piisavalt jooniseid-tabeleid vm).

ning katsetada seda enne avaldamist näiteks kolleegi või sihtrühma esindaja peal.

Selges tekstis on ülekaalus lühikesed ja lihtsad sõnad, kergesti jälgitavad ja mitte liiga pikad laused ning lühikesed lõigud. Kui võimalik, kirjutagi lühidalt. Viimistletud tekstis ei ole keele- ega loogikavigu, tühja juttu, kulunud stampväljendeid, sõna- ega sisukordust.

Kuidas edendada selgekeelsust töökohal? 2019. aasta Eesti uuringust ilmnes, et enim toetab seda juhi soosiv hoiak, selgekeelsuse mõtteviisi süsteemne järgimine ja sihtrühmade tagasiside kuulamine.

Hulk soovitusi, artikleid, videoid ja Eesti organisatsioonide kogemuslugusid on lehel selgesonum.ee.

Kirjutanud Kristel Ress