Keeletoimetajatööd tehes olen märganud, et korrektse kaudkõne vormistamisega on vahetevahel raskusi. Seeasemel, et valida kirjalikku teksti sobiv kaud- või otsekõne, otsustatakse millegi vahepealse kasuks. Kui aga teha endale vajalik selgeks, ei ole korrektselt vormistada sugugi keeruline.

Esmalt põhilisest. Otsekõnena ehk jutumärkides vormistatakse kellegi öeldud, kirjutatud või mõeldud sõnad (Maria lausus: „Te peaksite kaude või otse ütlema“), kaudkõnena aga ütleja, kirjutaja või mõtleja sõnad vahendatud sõnastuses (Maria sõnul peaksid nad kaude või otse ütlema või Maria lausus, et nad peaksid kaude või otse ütlema). Kui otsekõne puhul esitatakse öeldu sõna-sõnalt, siis kaudkõne puhul jutumärke ei ole ja öeldut ei pea sõna-sõnalt vahendama.

Nende kahe vahendusviisi vahele jääb siirdkõne, mis on kõnekeele nähtus (Maria lausus Robertile ja Rasmusele, et te peaksite kaude või otse ütlema). Eesti keele käsiraamatu (2020, lk 507) järgi on siirdkõne „otsese ja kaudse kõne vahevorm, milles kõne vormistatakse sidendiga algava kõrvallausena, kuid näiteks selles olevad viited isikutele jäävad otsekõnepäraseks“. Lihtsamalt öelduna on see ilma kooloni ja jutumärkideta otsekõne, kus on ka otsekõnele omased isikuviited, kuid mille ees on kaudkõnele omane sidesõna et.

Kuigi suulises keeles on siirdkõne väga tavaline, tuleks kirjalikus tekstis valida selle asemel kaudkõne ja kaudkõnele omased isikuviited või kasutada otsekõnet. Vaatame, kuidas seda teha.

Kõigepealt vahendame Mariat korrektselt

otsekõnes: Maria lausus Robertile ja Rasmusele: „Te peaksite kaude või otse ütlema.“;

kaudkõnes: Maria lausus Robertile ja Rasmusele, et nad peaksid kaude või otse ütlema.

Nagu näha, on Robertile ja Rasmusele viitav asesõna otse- ja kaudkõnes erinev. 

Veel näiteid siirdkõne asendamise võimalustest

1. „Pakutakse küll, et ehitage, tehke, renoveerige, aga see on nii kallis [—],“ selgitas üks majaelanik.

• • „Pakutakse küll: „Ehitage, tehke, renoveerige!“, aga see on nii kallis [—],“ selgitas üks majaelanik.

• • „Pakutakse küll, et ehita(ta)gu, teh(k/tag)u, renoveeri(ta)gu, aga see on nii kallis [—],“ selgitas üks majaelanik.

2. Nad ütlesid, et me teame, kes sa oled ja kus sa elad.

• • Nad ütlesid: „Me teame, kes sa oled ja kus sa elad.“

• • Nad ütlesid, et nad teavad, kes ma olen ja kus ma elan.

3. Ta väitis, et jaa, me nägime Pihti pilti [—].

• • Ta väitis: „Jaa, me nägime Pihti pilti [—].“

• • Ta väitis, et nad nägid Pihti pilti [—].

Ajakirjandustekstides võib vahel kohata ka vormistust Maria: te peaksite kaude või otse ütlema või Maria lausus Robertile ja Rasmusele: te peaksite kaude või otse ütlema, aga see võikski jääda üksnes meediaväljaannete pealkirjadesse, intervjuuvastustesse ja tsitaatidesse.

Niisiis, vali, kas ütled kaude või otse! Vahepealne variant jäägu kõnekeelde.

Kirjutanud Anna Edela

Lisalugemist

Maire Raadik 2015. Kuidas vormistada otsekõnet? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 221–225.