Veel mõnda aega tagasi oli üsna levinud viis kirjutada teose autori eesnimi ainult esitähega, nt J. Kuusk või P. Puusepp. Seda tava võimendas vene keel, kus eesnimetähe kasutamine on tavapärane. Vene keeles on aga perekonnanime järgi võimalik aru saada, kas napi eesnimetähe taga on mees (nt Tšehhov, Dostojevski, Repin) või naine (nt Tšehhova, Dostojevskaja, Repina). Eesti keeles seda võimalust ei ole: nimi J. Kuusk ei lase kuidagi arvata, kas jutt on Janest või Jürist, samuti ei tea, kas P. Puusepa taga on Piret või Priit. Seepärast soovitatakse eesti keeles eesnimi välja kirjutada. 

Isikunimed tänavanimedes

See puudutab ka suurkujude järgi tänavatele antud pühendusnimesid. Siin on eesnime väljakirjutamisel ka hariv moment: soovime ju teada, kelle auks tänavale nimi on pandud. Nii on tänavasildil kirjas Juhan Liivi (tänav) ja Anna Haava (tänav). Kui aadressile viidatakse tekstis, piisab aga ka sellest, kui panna kirja üksnes eesnimetäht (nt Loeng toimub Oecologicumis (J. Liivi 2)).

Kui pühendusnimi sisaldab mitut eesnime, on praktilisuse huvides lubatud piirduda ka eesnime initsiaalidega, et silt poolemeetriseks ei veniks, nt Karl August Hermanni või Carl Robert Jakobsoni tänava võib kirjutada ka kujul K. A. Hermanni või C. R. Jakobsoni tänav. Huvitav lugu on aga nimedega, mille omanik ongi eelistanud üksnes initsiaali(de) kasutamist. Näiteks A. H. Tammsaare tee puhul pikemat nimekuju ei ole, sest tegu on pseudonüümiga, mida kirjanik ise kunagi pikalt välja ei kirjutanud.

Initsiaalide õigekiri

Vahel tuleb ette tekste, kus on otstarbekas lühendada nii ees- kui ka perekonnanime. Sellised on näiteks koosolekute protokollid, kus ei soovita sõna võtvate osalejate nimesid kogu aeg korrata, või kohtuotsused ja muud õigusdokumendid, kus initsiaalid on mõeldud peale lühendamise ka nime salajashoidmiseks.

Inimese nime saab tervikuna lühendada kaht moodi. Esimesel juhul on iga tähe järel punkt ja selle järel omakorda tühik: K. L., P. T. A., K.-M. M. Teisel juhul on initsiaalid ilma ühegi märgita kokku kirjutatud: KL, PTA, KMM.

Punktiga initsiaali käänamisel tuleb käändelõpp panna sidekriipsu abil, mis ühtlasi kustutab ka tagumise tähe taga oleva punkti: K. L-i, R. S-iga, P. T. A-le, K.-M. M-ita. 

Punktideta initsiaali puhul kehtib suurtähtlühendi käänamise reegel – käändelõpu võib panna kohe initsiaali otsa, aga võib kasutada ka sidekriipsu: KLi ~ KL-i, RSiga ~ RS-iga, PTAle ~ PTA-le, KMMita ~ KMM-ita. 

Ülakoma initsiaalide käänamisel ei kasutata.

Kirjutanud Helika Mäekivi