Mitmus mitmuses ja üksainus kuningriik
- 31.05.2023
Läbitöötatud kirjalikku teksti iseloomustab muu hulgas nii sisuline kui ka vormiline ökonoomsus ja loogilisus. Kui eesmärk on ladus, täpne ja lööv tekst, siis on kõik, mis sõnumil selgelt kõlada ei lase, liigne müra. Seepärast tasub lihvitud kirjalikus tekstis esinevaid mitmusevorme kaaluda mitmest aspektist: nii teksti ökonoomsuse kui ka loogika seisukohalt. Ja mõnikord ka tõsielule vastavuse alusel.
Alustuseks üldreegel: selge tekst on konkreetne ja eesti keeles on ainsus konkreetsem kui mitmus. „Eriti liigimõistetest rääkides tekitab ainsus selgema mõttepildi kui mitmus. Väljendus tugevneb ja on ka stiililiselt löövam, kui asendada mitmus ainsusega,“ kirjutab keeleteadlane Reet Kasik „Sissejuhatuses tekstiõpetusse“ ning toob näite:
koerad on truud kaaslased 🡪 koer on truu kaaslane
Enamasti inglise keele mõjul kipume aga abstraktsõnu mitmusesse kirjutama mõnikord isegi siis, kui ingliskeelses väljendis on ainsus, on märganud keeleteadlane Peep Nemvalts oma artiklis „Terminiteadusest eesti teaduskeeleni“. Lihtsamate näidetena saab tuua terve hulga abstraktsõnu, mis eesti keeles kõlavad loomulikumalt ja arusaadavamalt ning muidugi ka ökonoomsemalt ainsuses: areng, poliitika, demokraatia, eliit, pädevus, tugevus, võimekus, tööstus, maht, kiirus jne. Sellesse ritta kuulub igapäevane abstraktsõna tänu, mis ingliskeelses mitmusevormis (thanks) vaevalt et mitmekordseks paisub:
suured tänud 🡪 suur tänu, kuid tuhandekordistub väljendis tuhat tänu!
Meil on ka hulgamäärsõnu, mis on oma olemuselt mitmuslikud ja millele mitmuselõpu lisamine on sageli liigne. Näiteks on sellised sõnad mõni ja mitu:
see juhtus mõned aastad hiljem 🡪 mõni aasta hiljem
bussipeatuses olid mitmed lapsed 🡪 bussipeatuses oli mitu last
Sisult mitmuslikud sõnad on ka enamik ja enamus. Pikka aega on keelekorraldus ja kooliõpetus (aga ka kehtiv ÕS2018) nende sõnade eri tähendust rõhutanud (enamik = suurem osa; enamus = arvuline ülekaal), kuid tekstitöös seostub nendega sageli hoopis tarbetu mitmusevorm:
see meeldib enamustele/enamikele inimestest 🡪 enamikule inimestest
Mõnikord tekib ainsuse-mitmuse küsimus võõrkeelsete sõnade kirjutamisel. „No niipalju portugali keelt peaks igaüks oskama,“ olevat möödunud sajandil esmakursuslastele öelnud üks legendaarne polüglotist kirjandusõppejõud, kui tudengid jäid hätta teoste pealkirju konspekteerides. Nali naljaks, aga minu jaoks on see lause tähendanud filoloogielukutse kvintessentsi: niipalju ladina, hispaania, hiina, prantsuse, leedu, malta või … suahiili keelt peaks oskama iga filoloogist toimetaja, et vähemalt märgata „mitmust mitmuses“. Internetiajastul ei võta ka kuigi kaua, et mis tahes keeles sõna algvorm üles leida. Näiteks:
mitte papparazzi’d, vaid papparazzo’d
mitte meediad, vaid meedia (või meediumid)
Ja lõpetuseks veel paar riikide ja geograafiliste piirkondadega seotud mitmust, millega sageli mõtlematult eksitakse. Inglise keele mõjul näeme Kariibi mere saarte asemel mõnikord *Kariibisid ja Balkani riikide asemel *Balkaneid. Ilmselt Ameerika Ühendriikide nime analoogia põhjal kipub mitmus eksitusena trügima ka Ühendkuningriigi nimesse (*Ühendkuningriigid). See, ametliku nimega Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, on tõesti üksainus kuningriik oma ühe värskelt kroonitud kuningaga.
Loe lisaks: Helika Mäekivi „Keerukast klaariks“ lk 35–46, Priit Põhjala „Mitmuses või ainsuses?“, Egle Pullerits „Tänud, rahad käivad arengutega kaasas“.
Kirjutanud Hille Saluäär
- Kategooriad:käänamine, õigekiri, võõrmõju