Vana ütlus ,,Veri on paksem kui vesi“ on laialdaselt levinud. Selle juured ulatuvad keskaja kirjandusse ja see on kasutusel eri keeltes ja kultuurides. Ütluse peamine tõlgendus eesti kultuuris on, et perekondlikud või sugulussidemed on püsivamad kui juhuslikud ning ajutised suhted. Sama mõtet saab edasi anda ka teiste väljendite kaudu.

Sõna veri oli eelkõige suguluse sümbolina kasutusel juba Vana-Kreekas ja Rooma vabariigi ajal. Vanasõna „Veri on paksem kui vesi“ on eesti keelde jõudnud ilmselt saksa keele kaudu, kus see trükiti ära 1180. aastal ilmunud eeposes ,,Reinhart Fuchs“, mis oli algseks eeskujuks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutule ,,Reinowadder Rebbane“. Seda jutustust võib tõlgendada erinevalt, tõmmates paralleele inimühiskonnaga ning paljastades inimese loomust, mida teoses on vaimukalt edasi antud. Hiljem võeti ütlus kasutusele ka teistes kirjandusteostes. Rahvasuus levis „Veri on paksem kui vesi“ juba enne Kreutzwaldi.

Sugulaste hoidmise või omade eelistamise kohta on veel teisigi vanasõnu. Aja jooksul on välja kujunenud variatsioone, mis üksteisest veidi erinevad. Variatsioonid on elutarkuste suust suhu levimise tagajärg, sest inimesed võivad ühte ja sama mõtet erinevalt edasi anda. Nii saamegi tarkusetera „Veri on paksem kui vesi“ asemel öelda ka „Veri teeb verele sooja“ või „Veri hoiab vere poole“.

Sarnane vanasõna võib eri kultuurides kanda erinevat tähendust. Araabia kultuuris on kasutusel väljend „Veri on paksem kui piim“, mis vihjab sellele, et veresidemeid ei seostata sugulusega, vaid poliitilise ja sõjalise liiduga, milleks on sõlmitud vereleping.

Ütlus „Veri on paksem kui vesi“ peegeldab enamasti arusaama, et perekondlike sidemete hoidmine ja väärtustamine on väga pikka aega olnud inimsuhetes tähtsal kohal.

Inspiratsiooni sain Vikerraadio saatest „Vanasõnad“, mis oli eetris 31. märtsil 2021.

Kirjutanud Vanessa Jürgenson