Tavapraktikas on levinud definitsioon, et laid on väike saar.

Kui ma nullindatel nakatusin Eesti väikesaarte külastamisse ühe hobifotograafide seltskonnaga, ei osanud ma laiu nimetusele tähelepanu pöörata. 2012. aastal Eestimaa Looduse Fondi talgute käigus (Saaremaa) Harilaiule sattudes tundsin end aga pettununa, kuna selle kohta sobis rohkem Eesti filmiklassikast tuntud lause: „See polegi nagu päris saar, see on rohkem nagu poolsaare moodi saar …“

Interneti vahendusel sain teada, et tegelikult on Hiiumaa lähistel olemas Harilaid, mis on rohkem nagu saare moodi saar … Seejärel hakkas mind vaevama küsimus, mis siis ikkagi eristab laidu saarest. Google’i abiga leidsin selgituse, et laid olevat väikesaar, ja selle kinnituseks võis leida linke kooliõpikutesse ja töövihikutesse. Päriselus väitsid seda ka paljud bio-geo-kõrgharidusega inimesed, kuna neid oli ülikoolis niimoodi õpetatud. 

Minul pani punase tule vilkuma Manilaid, mis on väikesaartest tunduvalt suurem ja millel on ka paralleelnimi: Manija saar. Järgnes lapselik küsimus, miks ükski laid ei asu Soome lahes, ja tähelepanek, et kõik laiud paiknevad millegipärast Väinameres. Selles konks ongi, et tegu pole maa pinnavormide tekkimisega seotud, geograafilise või geoloogilise, vaid keelelise iseärasusega. Otse öeldes tähendab laid saart teises keeleruumis, saarte murdes.

Lisaks laiule on selliseid murdekeele nimetusi teisigi, näiteks eelviidatud Eesti filmiklassikasse kuuluv „Mehed ei nuta“ on paljuski üles filmitud Kõinastu leel. Väidetavalt on sõna lee kasutamine seotud hoopis saare teatud asendiga tuulte suhtes. 

Eesti saarte loendist võib leida veel väikesaarte nimetusi: rahu, kari/kare, nasv/nasu, mäkk, kivi, kuiv, maa, madal, mätas, pank, holm, säär jne. Iselugu, et nende kohta puudub klassifitseeritud arusaam, kasvõi populaarteaduslik välimääraja, millised on kirjakeele või murdesõnad või rannarootsi vm päritolu laensõnad. Minu arust oleks väga tänuväärne, kui keegi, kasvõi filoloogia- või geograafiatudeng võtaks endale ülesandeks midagi sellist koostada. Praegu on ehk elus veel inimesi, kes neid murdesõnu igapäevakeeles kasutavad ja võivad teada ka nende päritolu.

Geograafiaõpikust on huvitav teada saada, et laid on väike saar. Kui aga murdekeelt arvesse võtta, siis laid ongi saar. Kinnitust, et laid ja saar võivad ka õiguslikult olla üks ja sama, pakub valitsuse määrusega kehtestatud (püsiasustusega) väikesaarte nimistu, kus väikesaarte hulgas on nii saari kui laide. Murdesõnu saab uurida eesti murrete sõnaraamatust.

Kirjutanud Ülo Veldre