Ennepühadeaegne jutt
- 21.12.2022
Kas ka sinu meelest kõlab ennepühadeaegne veidralt ja võõrapäraselt? Eesti keeles öeldakse pigem pühade-eelne.
Siiski satub aeg-ajalt mu töölauale sõnu, mille moodustusviis meenutab ennepühadeaegset, näiteks:
pärastsõjaaegne ja koguni pärastsõjajärgne
Kõige sagedamini kohtun neist eelkooliealisega. Et sõnaga eelkool tähistatakse kooliks ettevalmistavat õpet, on eelkooliealine sõna-sõnalt võttes laps, kes vanuse poolest võiks eelkoolis käia, umbes kuueaastane.
Tegelikult aga kasutatakse sõnapaari eelkooliealine laps enamasti laiemas tähenduses. Sõnaveebiski on sõna eelkooliealine lahti seletatud kui ’koolis veel mitte käiv, koolimineku eelses eas olev’ ning on märgitud sõna koolieelik sünonüümiks.
Kuigi ka erialatekstides näeb eelkooliealise ja koolieelses eas lapse sünonüümset kasutust, soovitan asjalikus tekstis eelistada sõnaühendit koolieelses eas laps. Koolieelne järgib näiteks sõnades pühade-eelne, valimiseelne ja une-eelne kasutatavat loogikat, kus liidetakse nimisõna ja omadussõna eelne, ning selle puhul ei teki ebaloogilist seost eelkooliga.
Tõsi küll, fraas koolieelses eas laps on küllaltki pikk. Mõnes tekstis võib selle asemel kasutada sõna koolieelik.
Sama moodi soovitan ka teiste eelnimetatud sõnade asemel kasutada eestipärast vastet:
Üle 90% Eesti eelkooliealistest lastest veedab lasteaias kaheksatunniseid päevi. → koolieelses eas lastest ~ koolieelikutest
Siseriiklik kiri toimetatakse kohale paari päeva jooksul. → riigisisene ~ Eesti-sisene (Loe ka Maire Raadiku artiklit sõnast siseriiklik.)
Sisekvartaalne kõnnitee on sidekaablite paigaldamise tõttu suletud. → kvartalisisene
Ennesõjaaegsest hoonestusest on säilinud vaid viiendik. → sõjaeelsest (Loe ka Egle Heinsari artiklit sõnast ennesõjaaegne.)
Müügil on pärastsõjaaegne raadiokapp. → sõjajärgne ~ pärast sõda valmistatud
Kirjutanud Airi Männik
- Kategooriad:sõnamoodustus, sõnavara, võõrmõju