Kohanimeline täiend kirjutatakse suure tähega, näiteks Ameerika mäed, Rootsi laud ja Tallinna kilud. Keel ja rahvus kirjutatakse seevastu väikse tähega, näiteks ameeriklane, inglise keel ja saksa keel.

Kirjanikust rääkides võib kirjutada kohanimelise täiendi väikse tähega juhul, kui see vastab kirjaniku rahvusele. Näiteks on väiketäheline eesti kirjanik eestlane ja see väljend ei anna meile infot selle kohta, kus ta elab. Kui ta elab Eestis, võib ta olla ka suurtäheline Eesti kirjanik. 

Samamoodi mõeldakse väljendiga Eesti kirjanikud kõiki Eestis elavaid kirjanikke – nad ei pea olema tingimata eestlased. Eestlaste loodud või eestikeelne kirjandus on eesti kirjandus ja kõigis keeltes Eestis väljaantu on kokku Eesti kirjandus. Seega on Ameerika eesti kirjandus Ameerikas väljaantud ja eestlaste loodud või eestikeelne kirjandus.

Kindlasti peab kirjutama kohanimelise täiendi suure tähega aga siis, kui kohanimi ja keelenimetus ei kattu. Näiteks on Ameerika kirjanik mis tahes rahvusest (sh ameeriklane) ja mis tahes keeles kirjutav Ameerikas elav kirjanik. Ameerika kirjandus on Ameerikas väljaantud kirjandus. Niisamuti on suurtäht ainus võimalus näiteks Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Küprose, Šveitsi ja Uus-Meremaa kirjanduse ja kirjanike kohta. 

Teisisõnu: kui teatud koha nimelist keelt ei ole – näiteks pole ju olemas ameerika keelt ega austria keelt –, saab täiend olla ainult suurtäheline: Ameerika kirjandus ja Austria kirjanik. 

Seega, kui on olemas samatüveline sõna, mis tähistab

• rahvuse esindajat (nt eestlane), 
• riiki (nt Eesti) ja
• keelt (nt eesti keel),

siis võib kirjutada kohanimelise täiendi ka väikse tähega (nt eesti kirjandus ja eesti kirjanik).

Kui siiski jääb kahtlus, on kindlam valida suurtäht.

Kirjutanud Ann Siiman