Kuhu kohta kadus „kohta“?

Keel muutub, nagu ka selle kasutajaskond. Igal põlvkonnal on oma keel – kõige ilusam ja parem on see keel, mida meie räägime. Mõned sõnad hääbuvad või kaovad sootuks. Ka grammatika muutub, kuigi aeglasemalt.

Üha harvemini kohtab tekstides kaassõna kohta.

Kohta väljendab suhtumist või suhet (nt Ta on oma ea kohta üsna arukas), samuti hulka või määra (nt Hind tõuseb viis senti liitri kohta). Aga kas kaassõna kohta saab julgelt asendada muude kaassõnadega, nagu osas, suhtes või kogunisti seonduvalt, ilma et sisu kannataks, või on targem kaassõnu üldse vältida, kartuses kasutada neid valesti?

Näiteks levib kohta asemel seestütleva käändega liialdamine, suisa „seestumine“:

Tõendid tõsisest nappusest ja lahendamist vajavatest probleemidest.

Näiteid nutikast kahanemisest võib Eestis leida Valgast ja Kiviõlist.

 

Paremini ja selgemalt kõlab:

Tõendid tõsise nappuse ja lahendamist vajavate probleemide kohta.

Näiteid nutika kahanemise kohta võib Eestis leida Valgast ja Kiviõlist.

 

Varem on täheldatud (vt keelenuppu „Tähelepanekuid trööbatud kaassõna osas“), et osas kui pealtnäha süütu kaassõna tõrjub kohta keelest välja. Selle teema osas on kõigil oma arvamus, kuidas on õige, kuid kindlam on arvamust avaldada teema kohta. Kohta ei ole kusagile kadunud – eesti keeles on sel sõnal oma ülesanne ja koht!

Sai on tehtud nisujahust, mis on pärit Lõuna-Eestist, aga uuring ei ole tehtud saiast, saia suhtes, seoses saiaga ega seonduvalt saiaga, vaid ongi (päris tõsiselt kohe!) saia kohta. Seega, kui soovid olla oma väidetes veenev ja usaldusväärne, siis kasuta selget keelt, mis ütleb nii mõndagi sinu kohta, mitte sinust või sinu suhtes või sinu osas!

 

Kirjutanud Raili Remmelg