Keeletoimetaja teab, et kui koguneb seltskond, kus on uusi inimesi ja kus tuleb jutuks tema töökoht, järgneb sageli küsimus: „Aga mis keelest sa siis tõlgidki?” Siis tuleb kirjeldada keeletoimetaja tööülesandeid, et vestluskaaslane mõistaks, mida ta tegelikult teeb. Mõnikord jääbki see sellegipoolest segaseks.
Esimesel augustil ei olnud keeletoimetaja töö olemust vaja selgitada, ehkki seltskond oli uus. Toosikannu puhkekeskuses Raplamaal said kokku 22 omasugust, et pidada keeletoimetajate liidu teiste suvepäevade esimene üritus.

Pruukosti järel lahutas keeletoimetajate meelt vihmaga vaheldumisi Andres, kes seadis osaliste ette rohkelt põnevaid ülesandeid. Nii tuli üksteise nöörijuppe käes hoides harutada lahti segamini läinud inimkera, panna viis nummerdatud kasti ühest kohast teise nii, et väiksema numbriga kasti suurema peale panna ei tohtinud, mängida võrkpalli vett täis hupallidega, mida pidi kahekesi lina abil püüdma, lahendada puidupuslesid, hüpata kümnekaupa tohutu hüppenööriga (-köiega), valada tuletõrjevoolikusse ühest otsast sisse vett ja juhtida see meeskonnaga vooliku teises otsas olevasse ämbrisse jne. Aeg möödus kõigi innukal osalemisel kiiresti ja ülimalt lustlikult. Suur tänu Andresele!

Pärast seda suurt rahmeldamist mindi taas tuppa ja koguneti Egle Pulleritsu kutsel ringi. Aeg oli rääkida veidi liidu asjadest.

Kõigepealt kõneles Reili Argus kutsestandardi töörühma tegevusest – miks liit standardit taotleb, millist kasu see toob, millises tööetapis ollakse. Teda toetas töörühma teine liige Kadri Haljamaa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kutsestandardi mustand on valmimas ja veel sel aastal jõuab see arvamuse avaldamiseks ka liidu liikmeteni.

Järgmisena oli arutusel suvepäevade teise ürituse korraldamine. Sügisel on kavas teha Tiia Kõnnussaare eestvedamisel loovkirjutamise seminar, kus lastaks keeletoimetajal oma raamidest välja astuda ja proovida ise midagi luua. Tõenäoliselt toimub seminar 2. oktoobril Tartus ja taas võivad sellel osaleda üksnes liidu liikmed.

Egle Pullerits rääkis veidi edasistest plaanidest. Hilissügisel on Tartus tulemas järgmine toimetajaseminar ilukirjanduse teemal. Tuleva aasta alguses on kavas korraldada eri põlvkondade toimetajaseminar, kus kogenumad jagavad oma mõtteid nooremate toimetajatega.

Kadri Haljamaa tutvustas Eesti Kirjanike Liidu ettepanekut hakata koostöös meie liiduga välja andma toimetajaauhinda. Auhinnažüriisse hakkab kuuluma kaks liiget kirjanike liidust ning Kadri Haljamaa ja Katrin Kern keeletoimetajate liidust.

Juhatuse liikmed soovitasid endiselt teha liidu liikmetel ettepanekuid liidu tegevuse kohta – nii ürituste kui ka keeleküsimuste teemal. Liit sai ju äsja alles kolmeaastaseks ning kõik näpunäited ja soovitused kuluvad kindlasti marjaks ära.

Pärast seda oli aeg istuda lauda järgmiseks söögikorraks. Taas algas mõnus vestlussumin, millest võis järeldada, et oldi üksteisega veelgi tuttavamaks saanud. Teemadeks olid loomulikult keeleasjad, toimetamine, kirjastamine, eri töökohtade iseärasused, toimetaja tööd hõlbustavad tehnilised vidinad jpm.

Söömise järel võisid soovijad minna sauna ja kümblustünni. Oli väga nauditav istuda Toosikannu metsade vaikuses soojas vees ja lobiseda kolleegidega.

Viimaks oligi aeg asuda tagasiteele. Tasapisi ja ükshaaval hakkasid tuldud teed tagasi liikuma autotäied keeletoimetajaid, kes olid osa saanud toredatest elamustest ja tajunud, kui tore on endasugustega kohtuda ja mõtteid vahetada.

Võrreldes esimese aastataguse suvepäevaga oli toimetajaid peaaegu kaks korda rohkem. Topeltenam on seekord ka suvepäevi – nagu öeldud, ootab järgmine ees 2. oktoobril. Nii pikad suvepäevad on saanud võimalikuks tänu teadus- ja haridusministeeriumi toetusele.

Oli tore kohtuda!

Ülevaate koostas Helika Mäekivi