24. novembril 2017 toimus AHHAA keskuses Tartus kümnes toimetajaseminar „Kuidas tõlget toimetada?“. Kohale oli tulnud rekordarv huvilisi – kokku sadakond osavõtjat, kellest kaks kolmandikku moodustasid tõlkijad.

Väikese juubeli mõõtu seminari juhatas sisse Kristel Ress. Tal oli hea meel edasi öelda Valve-Liivi Kingissepa sõnad, et nii palju keeletoimetamisega seotud inimesi pole veel ühe katuse all koos olnud. Keeletoimetajate liidu suuremateks saavutusteks pidas Kristel toimetaja eetikakoodeksi ja kutsestandardi väljatöötamist. Käimas on uuring keeletoimetajate töökoormuse kohta ja kohe on algamas Vikipeedia artiklite keeletoimetamistalgud.

Ettekandeid alustas Marika Borovikova Luisa tõlkebüroost, kes kõneles teemal „Toimetamine tõlkija vaatevinklist“. Kuigi kliendid peavad tihtilugu tõlke kiirust tähtsamaks kui kvaliteeti, tuleks Marika sõnul toimetada kõiki tekste ja just eriti kiirtöid. Teine tähtis moment on tõlkija ja toimetaja koostöö. Hea toimetaja on teemas pädev, kuid kahtluste korral võtab tõlkijaga ühendust, oskab oma muudatusi põhjendada, on paranduste tegemisel järjepidev, ei tee tarbetuid muudatusi, arvestab teksti stiili. Kõlama jäi mõte, et tõlkijale on muudatuste põhjendused heaks võimaluseks keeleuuendustega kursis olla. Tõlke eest vastutab küll tõlkija, kuid toimetamine tagab tõlkijale kindlustunde ja tööle kvaliteedi.

Helika Mäekivi ettekanne „Meie ainsus ja meie mitmus“ oli kantud murest või õigemini tõsiasjast, et inglise keele mõjul hakkab meie emakeelest kaduma ainsus. Helika rõhutas, et eesti keel on ainsuskeel ja inglise keeles kasutakse mitmust rohkem. Ent inglispärane keelepruuk on kinnistunud ka Eestis, nii tõlgetes kui ka emakeelsetes tekstides. Eriti puudutab see abstraktnimisõnu. Arvukate näidete varal sai veenduda, kuivõrd on mitmus meie keeles juurdunud. Helika soovitas alati mõelda, kas mitmus on tarvilik, kas lause sisu muutub sellest. Kuigi viimase otsuse teevad teksti autor ja tõlkija, on toimetaja ülesanne siiski keelereeglitele tähelepanu juhtida ja tarbetud mitmused ainsusega asendada. Lisaks läheb ainsusega tekst ka lühemaks.

Seminari viimases ettekandes „Paneme pildi kokku“ rääkis Katrin Kern ilukirjanduse tõlkimisest ja toimetamisest. Tõlkijal on ülekandepädevus, mis tähendab, et ta suudab hoida tekstid peas lahus. Samuti tekib tal strateegiline pädevus – oskused probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks. Tõlkevigade põhipõhjusteks peab Katrin puudulikke lingvistilisi teadmisi, ülekandeprobleeme ja psühhofüsioloogilisi probleeme – väsimust, möödalugemist. Kui lähtetekst ei toeta ja abivahendid on eksitavad, siis soovitas Katrin visualiseerida, püüda mõelda, mis pilt avaneb. Ettekannet ilmestasid humoorikad näited.

Ülevaate koostas Riina Kasser