Keeleteemades mihkel

Unistama olin ma mihkel juba lapsena, fantaasiapuudust mul polnud. Igatsesin vanemat venda ja pontšikumasinat, Barbiet ja kassipoega, krõpsuga tosse; hiljem Rootsi kirjasõpra, klaverit, oma tuba. Ja lõpuks: konkursivõite, välismaa stippi ja muidugi peikat. Ta pidi olema vanem ja kena, kultuurne… Salaja lootsin, et semiootik, salliga. 

Kairi Look, „Ümbermäng“

Mihkel on tegus sõna. Nii saab pärisnime Mihkel kasutada ka omadussõnana. Öeldes: keeleteemades oled sa mihkel. Nõnda ütleme, kui keegi on milleski osav. Seega on Mihkel ka sisult tegus. Sarnase tähendusega on näiteks innukas. Eesnime Mihkel esinemissagedus on suurim Saaremaal, nii et mihkleid tuleks otsima minna just sinna. Hopp! Praamipileteid ostma!

Rootsi kirjasõbrale postkaarti saates ei ole liiga tõenäoline keelemurede kätte hanguda: kirjutame iga kohasõna eraldi reale ja kirjavahemärkidele tinti ei raiska. Mida teha aga pikema teksti puhul, kus võib olla vaja kohasõnu kirjavahemärgistada? Siin tuleb tähele panna käänet. Kui kohasõnad on nimetavas käändes, tuleb need komaga eraldada: minu aadress on Riia tänav 38, Tartu linn. Kui kohasõnad on kohakäändes (sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev), siis nende vahele koma ei käi: ma elan Järva maakonnas Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus.

Igatsetud Rootsi kirjasõber on ükskõik mis rahvusest kirjasõber, kes elab Rootsis. Rootslasest kirjasõber võiks olla rootsi kirjasõber. 

Mihkel, mihkel, Raud

Välgumihkel, Mihkel Mutt

Mihklikuu ja -päev
                            

Kirjutanud Triinu Kirschbaum