Nagu teisteski keeltes, on ka eesti keeles olemas erialade oskuskeel. Erialakeel võib mõnikord olla tavainimestele nii arusaamatu, et see oleks justkui võõrkeel. Pealegi kasvab oskussõnavara kiiresti, nii nagu arenevad ka teadus ja tehnoloogia – kogu aeg tekib juurde termineid, millest osa rahvast aru ei saa. Tekib justkui barjäär eksperdi ja tavainimese vahel.

Lause „Patsiendi ravi planeerimisel arvestati immunosupressiivsete ravimite adjuvantset efekti“ tekitab ilmselt paljudes segadust. Tavainimene ei mõista seda, kuna selles on keerulised meditsiinilised oskussõnad. Kuid alati saab lauset lihtsamaks teha, muutes termineid. Lihtsustatud variant oleks „Patsiendi ravimisel võeti arvesse teatud ravimite lisamõju, mis nõrgendab immuunsüsteemi“. Lause tähendus on nüüd kõigile arusaadavam.

Oskussõnad on abivahendid eriala tundjale, kuna need võimaldavad lühidalt ja täpselt anda edasi keerukaid mõisteid. Neid pole aga hea kasutada, kui vestluskaaslaseks on inimene, kes ei tunne seda eriala. Alati saab oma mõtte edasi öelda lihtsamalt ja arusaadavamalt, näiteks „tuleb rääkida argumenteeritult“ asemel saab öelda „oma väiteid tuleb põhjendada“.

Oskussõnad võivad tõesti olla tavainimesele nagu võõrkeel. Mõnikord võivad need aga tekitada huvi hakata neid õppima ja oma silmaringi avardama. Asjatundja peaks siiski tavainimesele oskussõnu selgitama ja neid mõistlikult kasutama, et kuulaja jutust aru saaks ning et see teda kõnetaks.

Kirjutanud Susan Sarapuu