Tänavuse viljakuu kaks esimest päeva veetsid 37 keeletoimetajate liidu liiget Pranglil. Mida seal näha, kuulda ja teha sai, jagavad asjaosalised ise.

⇒ Kuigi kõik minu loometegevust soodustavad muusad otsustasid sedapuhku, et ei sõida koos minuga Pranglile ega külva mind üle inspiratsiooniseemnetega, leidus suvepäevade jooksul sellegipoolest küllaldaselt mõttetööd ergutavat. Jäid meelde vestlused kaaskeeletoimetajatega, sõit minust kümmekond aastat vanema veoauto kastis ja eriti suplus imeliselt soojas ja lainevahulises meres. Ja minu igapäevamenüüsse lisandus Pranglil esimest korda maitstud kaerakliipuder – eks ole seegi omamoodi inspireerumine.

⇒ Suurim Prangli saarelt saadav elamus on selle (põlis)elanikud, eelkõige Mardi puhketalu pererahvas. Ilma nendeta ei oleks saar see, mis ta on.

⇒ Meie majutuskoha peremees ja tema vend, giid Endel oma muheda õ-vaba murdekeelse jutuga tegid südame soojaks. Ehk nagu Endel pärast üht lorijuttu ütles: „Tosijutt koik!“

⇒ See üritus oli üks suur pai: tuul paitas nägu, käsi kasse-koeri, Endel kõrvu, südamlikud vestlused hinge. Sisemine aku sai triiki täis, hing heliseb rõõmust kui kerkokell. Nüüd jaksab jälle!

⇒ Suveseminarist inspireerituna on Prangli minu jaoks koht, kus valitseb imeline saarehõng, kus elavad mõnusalt humoorikad saareinimesed ja kus asub nõukaaegsete veoautode pesa, kus saab valla päästa enda sees peituva loovuse ning kus võib iga nurga peal kohata sädistavaid keeletoimetajaid.

⇒ Rannalt, kus hukkus aurulaev Eestirand, korjasin oma kogusse valgeträpsulise kivi. Selle muster nägi välja täpselt nagu hülgenahk. Hülgeküttimine andis pranglilastele toidu, rasva ja nahad ehk kõik vajaliku, et jääda ellu ammustel karmidel aegadel. Enamasti kütiti tavalist halli nurrnenä, aga harva sattus saagi hulka ka viigarinäss. Et saare murre on mahlakas – mõjutatud nii rootsi kui soome keelest –, sai kogeda Prangli murdesõnastikust.
Hülgevorst jäi minust küll proovimata, ent kõik muud maitsed ja muljed, mida Prangli meile suveseminari ajal pakkus, talletasin mälestustesse kümnekordselt. Loodetavasti on minus nüüd ka natuke rohkem märkamist ja loovust ning natuke vähem Sisemist Kriitikut. Nii saab elu keiksma parem.

⇒ Prangli saarel ootas meid ees ülim rahu ja looduse ilu. Nautisin väga sõitu autokastis, kohaliku giidi pajatusi, saunamõnusid ja jumalikku kohalikku toitu. Väga virgestav oli püüd loovkirjutamise koolitusel endast kogu loovus välja pigistada. Keeletoimetajate suveseminari puhul ootan enim võimalust vanade ja uute sõpradega kohtuda ja suhelda. See ootus täitus kuhjaga.

⇒ Prangli saare avastamine oli imeline. Meil vedas ka ilmaga. Mitte iga päev ei saa veoauto kastis sõita. Hea oli teistega rohkem tuttavaks saada – mõnda tead nime- ja mõnda nägupidi, aga tore oli juttu rääkida ja maailma asju arutada. Hea oli teada saada, et toimetajad, kes tavaliselt parandavad võõraid tekste, oskavad ka ise vaimukaid tekste luua.

⇒ Mina olin Pranglil kolmandat korda, aga esimest korda giidituuril. Väga toredad olid jutukohtadeni jõudmise teekonnad – need põntsud ja sinikad olid asja eest. Mõtled küll, et väike saar ja ühe käe sõrmede jagu vaatamisväärsusi, aga igaüks neist on omaette huvitav ja nii tugeva looga. Kiidan giide-autojuhte! Mis puutub aga seminari, siis algul tundus, et teema mind üldse ei puudutagi, kuna mina oma töös üldiselt sisusse loominguliselt sekkuda ei saa. Mul on hea meel, et otsustasin siiski kaasa lüüa, kuigi loovkirjutamine tundus päris paraja pähklina ja mugavustsoonist väljamurdmisena. Ei olnudki kõige hullem!

⇒ Kaugel saarel saime võimaluse kirjutada enda mõtetest ja tunnetest end kritiseerimata ning loovusele vaba voli andes.

⇒ Oli huvitav kogeda, kui palju loovust on keeletoimetajates ja milliste nurkade alt maailma nähakse. Peale Eesti mõistes eksootilise koha aitas seekordne suveseminar inimestes heas mõttes uusi külgi avastada.

⇒ See oli mu esimene suveseminar, mistõttu oli mul väga põnev kõigiga lähemalt
tuttavaks saada. Avastasin enda jaoks üllatusena, et mingil määral tuleb mul välja ka käsu peale loovkirjutamine.

⇒ Loovus on Sinu sees olemas, leia ta üles ja lase tal vabalt voolata. Ka keeletoimetaja töö on loov, kuigi Sisemine Kriitik ja Kontrollifriik on pidevalt platsis – püüa neid teadlikult ohjata.

⇒ Tõeliselt inspireeriv oli koolitusel kuulda teiste toimetajate etteloetud loovkirjutuse harjutusi. Nende loomingulisus innustas ka minu Pegasuse käbedamalt kappama.