Finantsuudistes voolab sageli arusaamatute terminite jõgi: likviidsus paraneb, mittelikviidne, likviidsusrisk. Kui küsida juhuslikult kellegi käest, mida tähendab likviidsus, siis võib saada kas kohmetu või umbmäärase vastuse: „Ilmselt midagi rahaga seotut.“ Tõepoolest, likviidsus on seotud rahaga. 

Sõnal likviidsus on mitu tähendust: ‘maksevõimelisus’, ‘maksevalmidus’ ja ‘müübivus ehk kui kiiresti saab midagi rahaks teha’. Veebilehe Rahaasjad.ee artiklis „Likviidsus selgeks: Kuidas raha kiiremini liikuma panna“ selgitatakse likviidsuse mõistet, tuues asjakohaseid ja selgeid näiteid. 

Sõna likviidne tuleb ladinakeelsest sõnast liquidus, mis tähendab ‘vedel’, viidates voolavusele, vara muutlikule kujule, rahaks muudetavusele. Väljaspool rahandust muutub termin voolavast sõnast pigem logisevaks metafooriks, näiteks kui räägitakse likviidsest olukorrast või likviidsetest suhetest. Võõrsõna vale kasutamine ei jäta inimesest tarka muljet ning kõlav sõna varjab tühja sisu. Selle asemel et rääkida likviidsest olukorrast, võiks öelda ebakindel olukord või muutlik seis. Likviidse suhte asemel on mõistlikum öelda heitlik suhe. 

Selge keel on rahasse arvestamatagi äärmiselt väärtuslik. Isegi rahandusest rääkides ei pea sõna likviidne ilmtingimata kasutama, lause võib ümber sõnastada ja kirjutada: vara on kiiresti kasutatav. Kui ettevõttel on piisavalt raha, siis võibki nii öelda, ei pea uhkustama laia sõnavaraga.

Nii et kui järgmine kord keegi räägib likviidsusprobleemidest, tasub küsida: „Kas rahaga on raskusi või ei taha keegi su vara osta?”

Kirjutanud Tristan Nikolajev