Argises kõnepruugis oleme juba harjunud sõna väljakutsuv (challenging) väljakutsuva (loe: ülbe) tähendusnihkega ja kulm ka enam ei kerki, kui kuuleme, et keegi on ebatruu (unfaithful > truudusetu) või lugu on südantmurdev (heartbreaking > südantlõhestav). Subtiitritest loeme toortõlkeid, nagu munataim (baklažaan) ja postkaktus (sammaskaktus), ning tuimestunud keeletaju neelab needki alla, sest õnneks kostavad heliribalt tuttavlikud ingliskeelsed sõnad eggplant ja columnar cactus. Mõtled, et ah, las olla, kuidagi saab ikka aru. Kuid keeleerksa kodaniku valvetundlad hakkavad ärevalt võnkuma, kui teleris räägib üks kooliõpilane, et ta vaatab kellelegi alla (look down on > vaatab kellelegi ülalt alla ehk halvustab), teine aga rõõmustab, et inimesed oskavad üksteist üles tõsta (lift up > üksteisel meeleolu tõsta).

Inglise keele sissetung nüristab ja murendab jõudsalt omakeele taju. Kõigepealt satuvad löögi alla eesti keelele omased sõnaühendid ja väljendid, mis kipuvad võõrmõju surve all koost lagunema. Nagu kõigis teistes keeltes, on ka eesti keeles sõnu, millele lihtsalt meeldib mõne teise kõrval olla – neid nimetatakse naabersõnadeks. Kui sõna kõrvalt tema kauaaegne hea naaber lahkub ja vägisi topitakse asemele uus, ei pruugi mõte enam ladusalt kulgeda ja kuulajal-lugejal tekib mõttekramp, nagu järgmiste näidete puhul:

pankroti serval olev tordivabrik > pankroti äärel tordivabrik

lennuk puhkeb leekidesse > lahvatab leekidesse (vrd tulekahju puhkeb)

Mõnikord sulatavad keelekeerutajad kaks naabersõnade paari kärgpereks või vahetavad ära nende pikaajalised partnerid:

langes valituks > osutus valituks (vrd otsust/valikut langetama)

abikätt osutama > abikätt ulatama (vrd abi osutama ja kätt ulatama)

Kurbnaljakas on siis, kui püsiväljendid (idioomid) muutuvad püsituks ning hakkavad kaotama kalleid pereliikmeid ja vajalikke (keha)osi, mis jooksu pealt on asendatud sobimatute proteesidega:

Tallinna lennujaam ei pane oma pille ühte kotti (vrd ühte patta panema, ühele kaardile panema)

See on vaid algus (tavaliselt: alles algus)

Olgem siis oma keele vastu kaastundlikud ning ärgem jätkem sõnaühendeid nende pereliikmetest ja headest naabritest ilma!

Lisalugemist

Eesti Keele Instituut, EKI teatmik 

Aili Künstler, Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat

Asta Õim, Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes

Egle Pullerits, Kinnisväljendite kaastähendusest

Kirjutanud Maret Nukke