Pärast Donald Trumpi ametisse astumist on maailmamajanduses väga oluliseks majanduspoliitiliseks instrumendiks muutunud tollimaksud. Meie ajakirjanduses, poliitikute sõnavõttudes ja ka sotsiaalmeedia aruteludes on ingliskeelse sõna tariff mõjul hakatud sada aastat eesti keele oskussõnavaras olnud tollimaksu asemel kasutama lihtsalt sõna tariif.

See häirib mind väga. Meil ei tohiks selle sõnaga probleemi üldse tekkida. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kodulehel on kenasti kirjas: „Tollimaks on Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud riiklik maks, mille isik või äriühing peab tasuma, kui ta impordib kaupa Euroopa Liitu (imporditollimaks).“

Maksu- ja Tolliametis töötavad tolliametnikud. Hiinast pakke saavad inimesed täidavad tollideklaratsioone ehk viivad läbi tolliprotseduure. Juba 1923. aastal töötati Soome ja Rootsi tolliseadustike eeskujul välja Eesti esimene tolliseadustik ja praegu kehtib meil tolliseadus. Meil on olemas terve sõnapere, mille keskmes on tollimaks. Koostasin 1991. aastal Tartu Ülikooli õppevahendi „Välismajanduslik kaitsepoliitika“, milles on kirjas tollimaks ja selle alaliigid ning nende selgitused. Kõigil neil juhtudel kasutatakse sõna toll, mitte sõna tariif.

Segaduse põhjuseks on osaliselt asjaolu, et me täidame mitut Euroopa Liidu õigusakti ja nendest tulenevaid Eesti õigusakte, kus on kasutusel nii sõnad tariif, tollimaks kui ka tollitariifistik. Näiteks kehtib nõukogu määrus tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta. Inglise keeles on määruse pealkiri „Council Regulation on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff“. Pealkirjas olev esimene tariff on tollimaksu tähenduses, teine tariff moodustab ühendi tollitariifistik. Teistest Euroopa Liidu tähtsamatest õigusaktidest võib nimetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik. Selles on vaheldumisi kasutusel nii tollimaks, impordi- ja eksporditollimaks kui ka tariifistik, tariifne, tariifikvoot, tariifilagi ja veel mõni tariifi-liitum. Euroopa Liidu õigusaktidest omakorda tulenevad Eesti tolliseadus ja Eesti tollitariifistik. Nii võib olla juhtunud, et tollimaksu- ja tariifi-ühendite kõrvuti kasutuse tõttu on tollimaks ja tariif sassi läinud. 

Tariif on eesti keeles hoopis teise tähendusega sõna. See on mingite arvuliste väärtuste astmestik selle kohta, kui palju maksab mingi teenus või kaup või kui palju palka saab teatud kategoorias/astmel olev töötaja. ÕS 2025-s tuuakse selle kohta hulk näiteid: palgatariif, postitariif, sidetariif, soodustariif, sõidutariif, veotariif ja ka tollitariif. 

Tollitariifi asemel olen soovitanud kasutada terminit tollimaksumäär. See on arusaadav sõna, mis näitab, kui suur on rakendatav tollimaks. Me saame öelda, et rakendati 30-protsendilist tollimaksu või et tollimaksumäär on 30 protsenti. Kuid on tõesti võimalik, et tavakasutuses on mugavam kasutada lühemaid sõnu, ja kuna tolli üks tähendusi on ka ’tollimaks’, võiks tollitariifi ja tollitariifistikku pruukida. Kuid kujutage nüüd ette, et keegi, kes kasutas juba tollimaksu asemel sõna tariif, tahaks väljendada ka tollimaksumäära. Ta peaks siis ütlema tariifitariif. 

Kokkuvõtteks – eelistagem ikka juba ammu välja kujunenud tollimaksu ja tollimaksumäära. Las tariif jääb elektri või taksoteenuse hinna või palgaastmestiku jaoks!

Kirjutanud akadeemik Urmas Varblane