Oktoober on aasta kõige hirmuäratavam kuu. Võiks ka öelda, et aasta kõige õudsem kuu. Või oleks õige hoopis aasta kõige õudsam kuu? Tegelikult pole vahet, kas kirjutada õudne e– või a-tüvelise vormina, sest mõlemad käänamisvariandid on grammatiliselt korrektsed.

Sõna õudne on üks neist toredatest ja veidi segadust tekitavatest sõnadest, millel on kaks võimalikku käändevormi: õudne : õudse ja õudne : õudsa. Mõlemad on normikohased. Tavaliselt käänduvad omadussõnad, mille ne-lõpu ees on kaashäälikuga lõppev silp, e-tüvelisena, näiteks vaskne : vaskse või stiilne : stiilse, kuid leidub ka a-tüvelisi erandeid, näiteks ehtne : ehtsa. Piir kahe käänamisviisi vahel on udune ja sõna õudne ongi püsinud kahe tüübi vahel. 

E-tüveline vorm on juba pikemat aega olnud korrektne, kuid a-tüveline rööpvorm normiti alles Emakeele Seltsi keeletoimkonna 2022. aasta 16. novembri otsusega, kus põhjenduseks toodi a-tüvelise vormi laialdane kasutamine. Keeletoimkonna otsus kajastub ka Sõnaveebi ühendsõnastikus. 

Niisiis võime kirjutada Lapsed kandsid õudseid kostüüme (e-tüvi) või See oli õudsa filmi lõpp (a-tüvi). Kuigi kumbki käändevorm pole vale, tasub teksti kirjutamisel siiski valida üks ja kasutada läbivalt ainult seda. Kui kaks vormi vahelduvad, võib tekst tunduda konarlik ja jätta lugejale lohaka mulje. 

Peaasi, et kirjutaja ei jääks õudselt kauaks mõtlema, millist vormi kasutada, sest muidu võib kirjutamine muutuda õudsaks katsumuseks.

Kirjutanud Marvin Varb