Liitsõnade käänamisel on mitu moodust:

1. kõige tavalisem on, et käänatakse üksnes liitsõna tagumist osa, aga esiosa on kõigis käänetes ühesugune (nt raudtee). Niisugune oli 1995. aastani ka sõna poolteist käänamine: poolteist : poolteise : poolteist : poolteisesse ~ poolteise (III vältes);
2. käänatakse liitsõna mõlemat osa, välja arvatud neljas viimases käändes (nt seesama). 1995. aastal võttis Emakeele Seltsi keeletoimkond vastu otsuse võimaldada selle reegli kasutamist ka sõnade poolteistkümmend (15) ja poolteistsada (150) puhul, nii et peale seni lubatud omastava ja osastava võib keskele jääv sõnaosa -teist- käänduda ka teistes käänetes, välja arvatud viimased neli: poolteistkümmend : poolteisekümne ~ pooleteisekümne : pooltteistkümmend ~ pooltteistkümmet : poolteisekümnesse ~ pooleteisekümnesse ~ poolteisessekümnesse ~ pooleteisessekümnesse. Esiosa pool- puhul aga rakendati alljärgnevat, kolmandat moodust;
3. osa arvsõnade käänamisel ühilduvad liitsõna mõlemad osad üksnes esimeses kolmes käändes, seejärel jääb esiosa omastavasse käändesse (nt seitsesada). See moodus kehtib alates 1995. aastast ka sõna poolteist kohta: poolteist : poolteise ~ pooleteise : pooltteist : poolteisesse ~ poolteise (III vältes) ~ pooleteisesse ~ pooleteise (III vältes).

1995. aasta otsusega said teistkümmend-lõpuga liitarvsõnad, mille esiosaks on sõnad üks kuni üheksa, mitu, mõni ja paar, veel mõne rööpvormi: -kümne võis nüüd ära jätta ja kirjutada ka vaid -teist, nt seitsmeteistkümne raamatu kõrval ka seitsmeteist raamatu.

Keeles järgitakse sageli analoogiapõhimõtet ja see tähendab, et kus on, sinna tuleb juurde. Keeletoimkond on täheldanud, et sõna poolteist on hakanud tasapisi oma käänamiskommetega seitsmeteist-taolistele liitarvsõnadele lähemale nihkuma. Märgatud on, et

1. omastavas käändes on poolteise ~ pooleteise kõrvale tekkinud vorm pooleteist, nt nii nagu Seitsmeteist minutiga oli ta kohal, nii ka Pooleteist minutiga oli ta kohal;
2. kui esiosa pool- on omastavas käändes, võib sõnades poolteistkümmend ja poolteistsada jääda keskmine osa -teist- käänamata, nt nii nagu Seitsmeteistkümne minutiga oli ta kohal, nii ka Pooleteistkümne minutiga oli ta kohal.

Keeletoimkond arutas tekkinud keelemuutust ja nägi selles loomulikku arengut keele süsteemsuse poole. Seepärast tehti 2025. aasta märtsis otsus pidada normingukohaseks ka uusi rööpvorme (vt tabel).

Tabel. Sõnade poolteist, poolteistkümmend ja poolteistsada käändevormid (uued rööpvormid on paksus kirjas)

Kuvatõmmis keeletoimkonna 28. märtsi 2025. aasta otsusest.

Kirjutanud Helika Mäekivi