29. aprillil 2026 kogunesid keeletoimetajad ja -huvilised Tallinnas, et saada uusi teadmisi tehisarust.

Seminar algas Vikipeedia keeletoimetamistalgute juhi Ann Siimani kokkuvõttega viimastest talgutest ja tagasivaatega üheksale talguaastale. Arvatavasti jäävad järgmised, kümnendad talgud viimasteks, kui just huvi võistlusel osaleda hüppeliselt ei suurene. Talgute võitjatele anti kätte auhinnad: I-II koha said Inga Ritso ja Eve Sooneste, III koha Terje Lusik, parim uus tulija oli Virge Joamets, tunnustusmüksu pälvis Annika Mägimets.

Tartu Ülikooli IT-üliõpilane Osvald Nigola jagas oma ettekandes põhiteadmisi tehisarust. Tehisaru mõistab inimkeelt ja suudab seda genereerida. Eesti keelt oskavad tehisarumudelid halvemini kui näiteks inglise keelt, aga siiski küllaltki hästi.

Kõige parem eesti keel oli Osvaldi arvates 2025. aasta alguses Claude’il. Kahjuks ei ole tehisarumudelite eesti keele oskus aasta jooksul paranenud, pigem võib täheldada mõningat tagasiminekut. Tehisaru on laiem kui keelemudelid, mida tehisaruna peamiselt käsitletakse. Tuleks teha vahet mudelil (nt GPT-5.5) ja platvormil (nt ChatGPT). Platvormidel on ka välised tööriistad: kalkulaator, veebiotsing, mälu jne. Tehisaru üliväga palju korraga meeles ei pea, seetõttu ei maksa kontekstiaknasse liiga palju teksti panna.

Tehisaru temperatuur (seda saab ise seadistada) näitab, kas väljund on tõenäoliselt faktitäpsem (külm) või loovam (kuum). Kui tehisaru on loovam, siis see hallutsineerib rohkem. Tehisaru hallutsineerib, sest seda on nii treenitud. Viimasel ajal on seda õpetatud ka mõtlema: saab kasutada ajurünnakuks – võtab kokku valikuta kirja pandud mõttevoo.

Tehisaru kasutamise peamine oht on see, et see kogub andmeid. Kui tehisaru kasutaja näeb sõnumit „Tee kasutamine teiste jaoks paremaks“ vms, tähendab see, et see kavatseb sisestatud andmeid kasutada.

Keeletoimetamise magister Kirke Sööt rääkis oma magistritöö põhjal tehisaru kasutamisest eestikeelse teksti keeletoimetamisel. Ta võrdles oma töös ChatGPT, Claude’i, Copiloti ja inimtoimetaja tööd. Kokkuvõttes edestas inimtoimetaja tehisarumudeleid suurelt, tehes kõige rohkem vajalikke ja kõige vähem ebavajalikke või valesid parandusi. Kuna uuringust on aasta möödas, kontrollis Kirke, kas tehisaru toimetamisoskus on vahepeal arenenud. See ei ole aastaga paremaks läinud.

Tehisaru parandas hästi tühiku- ja tähevigu, kuid vormistuse stiil võis olla ebaühtlane. See asendas hästi sidekriipsu mõttekriipsuga. Paralleelvorme kasutas see aga läbisegi, tekitades ebaühtlust juurde. Sõnatasandil asendas tehisaru liiga palju keelendeid tarbetult. Lausetasandil tegi tasuline ChatGPT palju häid parandusi, aga liiga palju ka sobimatuid. Tekstitasandil oli tehisaru kõige kehvem: kasutas liiga palju mitmust, lõi kantseliiti juurde.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõige paremini teeb tehisaru korrektuuriparandusi, kõige halvemini tekstitasandi omi. Tekstiliigiti toimetab see kõige paremini teadusteksti, kõige halvemini tarbeteksti (kasutusjuhend). Kõige parem keeletoimetaja inimtoimetaja järel oli tasuline ChatGPT, kõige kehvem Copilot.

Viivika Eljand, kes töötab Tartu Ülikoolis kommunikatsiooni alal, tutvustas tehisaruassistente. Ta ise kasutab esmaseks keelekorrektuuriks keeleassistenti, kuid päris keeletoimetust see ei asenda.

Kui mingi pidevalt korduv töö võtab pool kuni kolm tundi, tasub selle tegemiseks kasutada assistenti. Töö jaoks, mis võtab vähem kui pool tundi või rohkem kui kolm, assistenti kasutada ei tasu. Sobivad tööd assistendile on siseveebi uudiste, pressiteadete, blogipostituste, ühismeediapostituste ning koosolekuprotokollide ja -kokkuvõtete koostamine.

Tehisarule antud juhiste arusaadavust võib lasta sellel endal hinnata. Näiteks võib anda sellele ülesande „Ütle, kuidas peaksin sõnastama, et sa teeksid nii“. Tähtsaimad suunised tasub panna päringu algusesse ja lõppu.

Kirjutas Mari Koik

Pildistas Merily Šmidt