„Tänu ummikule ei jõudnudki ma täna loengusse,“ kuulsin hiljuti sõbralt. Uudistes võib aga kohata lauseid, nagu „Tänu tormile ei ole liikumisruumigi kuiva maa peal“ ja „Jätsin tänu haigusele oma senise elukutse“. Esialgu kõlavad need täiesti normaalsetena, aga kui järele mõelda, mida tänu tegelikult tähendab, muutuvad need pisut kummaliseks. Kas tõesti peaksime olema tänulikud tormi või haiguse eest?

Viimasel ajal tundub, et kõik juhtub tänu millelegi – ka siis, kui see miski on halb. Ometi kannab sõna tänu eesti keeles positiivset varjundit. Seda sobib kasutada ainult siis, kui midagi läheb hästi: „Tänu kiirele tegutsemisele päästeti kannatanud“ või „Tänu vihmale kasvasid taimed kiiresti“.

Kui tulemus on negatiivne, pole mõtet kedagi tänada. Sellisel juhul tulevad appi sõnad tõttu ja pärast. Need on neutraalsed: ei ole süüdistavad ega kiitvad, vaid kirjeldavad üksnes põhjuse ja tagajärje seost. Näiteks võib öelda: „Haiguse tõttu jäi laps koju“ või „Tormi pärast jäi pidu ära“.

Miks siis levib tänu nii laialt? Tõenäoliselt inglise keele mõjul. Inglise thanks to kasutatakse sageli tähenduses because of, olenemata sellest, kas tagajärg on hea või halb. Nii öeldaksegi inglise keeles: „Thanks to the rain, the match was cancelled.“ Eesti keeles mõjub selline tõlge aga tahtmatult irooniliselt: „Tänu vihmale jäi mäng ära.“

Et segadust vältida, tasub meeles pidada lihtsat nippi: enne kui kirjutad tänu, mõtle, kas sul on päriselt põhjust tänulik olla. Kui ei ole, kasuta parem sõnu tõttu või pärast. Keel ei pea alati olema üdini positiivne, aga täpne võiks ta küll olla. Tänu on ilus sõna – kasutagem seda siis, kui on tõesti põhjust tänada.

Kirjutanud Merike Mitnits