Kuna kvantarvutite temaatika on viimasel ajal väljunud erialakirjanduse piiridest ja leiab üha enam tutvustamist-selgitamist nii aimekirjanduses kui ka meedias, on kohane kinnistada ingliskeelsete terminite entanglement / entangled state ja squeezed state vasted eesti keeles.

Veel mõned aastad tagasi võis nii meedias ilmunud tõlgetes kui ka erialainimeste tekstides entangled state’i vastena kohata sõnu segaseisund ja seguseisund. Need on ebaõnnestunud vasted, sest segaseisund (ingl mixed state) on juba ammu kasutusel n-ö ebapuhta kvantmehaanilise seisundi tähenduses. Entangled state seevastu tähendab kvantmehaanikale sügavalt ainuomast süsteemide – nt kahe mikroosakese – vastastikku seotud seisundit, mille kohta Albert Einstein laskis käibele epiteedi „õudne“. Eesti keeles on täpseimaks vasteks põimseisund, mille omal ajal pakkus välja osakestefüüsik Jaak Lõhmus. Nähtus ise – põimitus – on kvantarvuti töös keskne ja määrav.

Teine, möödunud sajandi lõpul kvantfüüsikas tuntuks saanud uustermin on squeezed state. Kvantmehaanika laiemaltki tuntud paradokse on, et näiteks osakese kiirus ja asukoht pole korraga täpselt määratavad. Seda nimetatakse määramatuste relatsiooniks. Siiski on olemas seisundid – ja need olid tuntud juba kvantmehaanika loomise ajal XX sajandi esimesel veerandil –, kus need määramatused on väikseimad ja võrreldavad. Squeezed state, mille eestikeelseks vasteks sobib muljutud seisund, on seisund, milles kahest füüsikalisest suurusest ühel on määramatus tehtud veelgi väiksemaks, seda paraku muidugi teise paarilise määramatuse suurenemise arvel.

Muljutud seisund leiab rakendamist ülitäpsel mõõtmisel, näiteks gravitatsioonilainete uurimisel, kus kilomeetreid üksteisest eemal asuvate peeglite vahekauguse muutusi tuleb mõõta aatomituuma läbimõõdust väiksema ebatäpsusega.

Kirjutanud akadeemik Peeter Saari