Juba tosinkond või rohkemgi aastat on eesti keeles jõudsalt levinud väljend kirss tordil. Sõnaveeb annab sellele üsna laia tähenduse ’erilise, väga meeldiva asjaolu kohta, harvemini eriliselt halva asjaolu kohta’.

Tegemist on kiirotsetõlkega inglise keelest (the cherry on the cake). Juhukülaliseks või moeväljendiks seda enam pidada ei saa ja küllap oleme jõudnud sellega ka sedavõrd harjuda, et see võõristust enam ei tekitagi, ehkki on puisevõitu, riimi ja rütmita, ilma kõlata ja mõnuta (vrd kas või kui või pehme leiva peal). Pealegi on meie arusaamades kirsist ilusam ja isuäratavam mari hoopis maasikas (tüdruk nagu maasikas), mida pannakse tordi peale nii maitse kui ka ilu pärast. Millegi pealispinnal asumist väljendatakse alalütleva käände kõrval suupärasemaltki kaassõnaga peal. 

Praeguseks on väljend levinud kõnekeelest ka kirjakeelde: .. julgen öelda, et see [võit] on ikkagi kõige suurem ja punasem kirss tordil (Vikerraadio 10.05.2022); Kirss tordil on otsus asutada uue panga peakontor Eesti panganduse süsteemis (Äripäev 14.09.2016).

Sageli on kurdetud, et kirss tordil on välja tõrjunud eestikeelse hästi tuntud väljendi i-le täppi/punkti panema. Seda tuleb täpsustada.

Esiteks ei tähenda need väljendid siiski täpselt ühte ja sedasama. Kirss tordil tähenduse keskmes on miski, mis annab tegevusele, nähtusele vms lõpetatuse ja täiuslikkuse, see on mingi eriline või meeldiv lisand. Seevastu i-le täpi/punkti panemise tähenduse fookuses on aga millegi valmis tegemine, viimane samm, millega tegevus loogilise lõpuni viiakse. Lihtsustatult – ilma punktita i ei ole i (i-hääliku graafiline märk), vaid lihtsalt püstkriips. Tort ilma kirsita on ikka tort, ainult et kaunistamata. Enamasti nad lauses teineteist hästi asendama ei sobi: vrd Hardi [Tiidus] oli igas saates nagu kirss tordil (Toivo Tootsen) ja Eesmärk on i-le täpp peale panna ja läbirääkimised lõpule viia (Euroopa Parlament, 13.03.2025).

Teiseks, ka täpp/punkt i-peal on laenväljend. Selle juured ulatuvad prantsuse keelde (mettre les points sur les i et les barres sur les t ’i-le täppi ja t-le kriipsu peale panema’) ning sealt on see kirjasõna kaudu levinud paljudesse keeltesse. Eesti keelde tuli see kas saksa (auf den i-Punkt zu setzen) ja/või vene keele (ставить точку над i) vahendusel.

Väljendit kirss tordil päris tarbetuks laenuks pidada ei ole siiski põhjust. Ehkki eesti keeles on mõiste ’erilisust, meeldivust lisav andev asi, detail’ tähistamiseks mitu metafoorse tähendusega sõna, ei ole päris sobivat fraseologismi. Objektiivset põhjust seda laenulist väljendit tõrjuda seega ei ole, küll aga võiks selle liiga jõulise kasutuse asemele otsida omi, juba olemasolevaid väljendusvõimalusi. Kuna inglise the cherry on the cake allikaks on pagaritoodete valdkond, siis tasub ka eestikeelseid sobilikke metafoorseid vasteid sealt otsida, nt vahel võiks kõne alla tulla maiuspala, hõrgutis, kompu, aga ka hoopis mujalt: kroon, tipp jmt.

Kirsid on hõrgud marjad. Kõike võib süüa ja peabki sööma, aga ikka mõõdutundega, muidu hakkab tervisele, ka keeletervisele.

Kirjutanud Asta Õim