Number ja arv on ammu segamini. Kuigi neil on üsna mitmel puhul päris erinev tähendus. Kui arvusid on lõpmata palju, siis araabia numbreid on kümme. Kinganumbreid on rohkem. Majanumbreid veel rohkem. Eriti palju neis maades, kus aadress antakse meetrites alates tänava algusest – siis võib majal olla koguni mitmesajakohaline number. Hullem veel, majal võib olla hulk numbreid, sõltuvalt sellest, kas kaugust mõõdetakse krundi piirdeaiani, maja nurgani, esimese aknani või ukseni.

Kliimaga on asjad ehk lihtsamad. Igas kohas on üks kliima. Tõsi küll, see, mida hetkel tajume või mõõdame, on ilm. Ilm muutub ja võib olla põhjalikult erinev isegi meie väikese Eesti eri otstes. Saati siis suvel ja talvel. Ilmasid võib olla palju. Eri kohtade ja aegade ilmad ongi erinevad. Kord päikeselised ja kord vihmased. Mis aga tähelepanuväärne: ilmamuutus kipub ikka ainsuses olema.

Ilmade statistika annab meile kliima. See võib olla ühel pool mäge ühesugune, teisel teistsugune, aga ikka üks ja ainus kliima igas kohas. Sest kliima väljendab, kuidas ilm pika aja vältel käitub. Mitmuses kasutatakse seda vahel siis, kui võrreldakse näiteks tuule- ja lainekliima seoseid, aga sedagi pigem teaduskirjanduses.

Nüüd teame, et kliima ei püsi. Lausa vastupidi, see muutub. Vahel tundub, et see muud ei teegi. Enamgi veel – see on kogu aeg muutunud. Kunagi olid jääajad. Praegu käib soojenemine pea kogu maailmas. Mis siis, et Arktikas kiirem, troopikas aeglasem (ja Loode-Atlandil hoopis jaheneb). Ikka on see üks protsess: kliimasoojenemine. Võib kirjutada nii kokku kui ka lahku, sõltuvalt sellest, mida tahetakse öelda. Nii nagu tuulekiirus on kategooria, aga igal tuulepuhangul on oma kiirus ehk tuule kiirus. Samuti on lainekõrgus kategooria, aga igal lainel on oma kõrgus ehk laine kõrgus. Eesti keel on ikka üks tore ainsust armastav keel tohutu arvu võimalustega.

Kui kliima on üks, kas siis saab olla palju kliimamuutusi? Inglise ja saksa keeles hästi ei saa. Formaalselt ju saaks, aga keel ei paindu ütlema ja sõnaraamat ei soovita. Eesti keeles saab ehk siis, kui mõtleme kõigi nende erisuunaliste muutuste peale, mis pika aja jooksul sündinud: vahel soojemaks ja vahel külmemaks. Praeguse kliima muutumist ei tasu ehk nii suureks mõelda, et seda lausa mitmuses väljendada. Sest see on isegi juba piisavalt suur – globaalne protsess, millel tohutu arv ilminguid.

Kirjutanud akadeemik Tarmo Soomere