Vanarahvas andis pea igale Eesti looduses kasvavale taimele mitu nime. Vahel enamgi. Botaanik ja looduskaitsja Gustav Vilbaste kogus kokku 1188 taimeliigi rahvapärased nimekujud ning esitas need raamatus „Eesti taimenimetused“ (1993). 700-leheküljelises teoses leidub peaaegu 18 000 nimetust. See tähendab, et ühe liigi kohta on nimetusi keskmiselt 15. Niisugune keeleline küllus ja värvikirevus väärib kahtlemata tähelepanu.

Kui kohtad metsaservas neitsilille, tahlapuud, orjavitsa või haukaküünt, siis tea, et tegu on kibuvitsaga. Emasterohtu, piimaheina ja lehmanisa oled näinud? Või peaks ütlema: naistepuna, võilille ja põldosja?

Mõned ravimtaimede nimetused viitavad lihtsalt ja konkreetselt kasutusotstarbele: silmarohi, kopsurohi, luurohi, rabanduserohi. Kortslehele ja raudrohule on rahvas andnud teadaolevalt lausa sadakond nime. Kortsleht võib olla ka krookleht, pisaralill, üheksaväeline, pasarohi, kasterohi ja luutõverohi. Raudrohu kohta saab öelda näiteks köharohi, verihein, kadakalill, kärnalill ja koeraköömen.

Meie metsad ja niidud kasvatavad köharaviks mitut sorti rohtusid. Ole ainult tark, tunne ära ja nopi. Üks tõhusamaid looduslikke köhapeletajaid on kindlasti põdrasammal, tuntud ka kui kopsusammal ja palukorbik. Ometi ei leia tänapäeval põdrasammalt vist ühestki apteegist, selle asemel pakutakse Islandi¹ käokõrva. Jah, tegemist on sama samblaga, õigemini samblikuga, kuid rahvapärane nimetus tundub ikka armsam ja suupärasem. Pealegi ei leidu Islandi käokõrva üksnes Islandil, vaid pea kogu põhjapoolkera metsavööndis. Vaevalt vanad eestlased kaugel põhjas asuvast viikingite saarest üldse midagi teadsid.

Taimede rahvapärased nimetused tekitavad vahel segadust, sest üht ja sama nimetust võidi eri paigus kasutada mitme taimeliigi kohta. Näiteks on mõnel pool sinililleks hüütud ka rukkilille. Sellegipoolest võiks taimede ametlike nimetuste kõrval julgemalt kasutada ka rahvapäraseid vorme, kasvõi jutu ilmestamiseks.

Eesti keel on väga rikas, ei tasu seda rikkust häbeneda. Jätame Islandi käole kõrvad pähe ja joome gripi või koroona leevenduseks ikka põdrasamblateed. Või koeraköömnejooki.

¹ Üldkeeles kirjutatakse kohanimeline täiend suure algustähega, aga erialakeeles on tavaks kasutada väikest algustähte.

Kirjutanud Marek Kahro