21. mail 2021 toimus veebi vahendusel 18. toimetajaseminar, millest võttis osa hulk keelehuvilisi.

Alustuseks anti üle neljandate Vikipeedia keeletoimetamistalgute auhinnad. Sellest saab täpsemalt lugeda siit.

Seminar jätkus õiguskeele teemal. Sõna sai justiitsministeeriumi toimetaja Mari Koik. Oma ettekandes „Pilk seadusloome kööki: kes on kokk, milline on retsept?“ tegi ta põgusa tagasivaate Eesti seadusloome ajalukku ja rääkis, milline on olukord praegu. Eesti seaduskeelt on kujundanud minimaalsusnõue, mille kohaselt ei tohi seaduses olla liigseid mõisteid ega tarbetuid sõnu. Koik rääkis, mida keeletoimetajad eelnõu ja seletuskirja tekstides parandavad, ning tõi näiteid ebaõnnestunud terminitest. Ta leidis, et seaduskeelel on oma stiil, mida peaks säilitama. Samuti võib seaduskeel olla keeruline, kuid seaduse sõnastus ei tohiks olla liiga keeruline adressaadi jaoks. Lõpetuseks peatus kõneleja seaduskeelt mõjutavatel teguritel, muu hulgas inglise keele mõjul, ning rääkis, millist abi õiguskeele toimetajad vajavad ja mida saavad teha, et lõpptulemuseks oleks võimalikult selge, arusaadav ja ilusas emakeeles õigustekst.

Sisukale ja huvitavale ettekandele järgnes arutelu keelekorralduspõhimõtete ja uute sõnastike üle. Riina Reinsalu vaatles näidisotsingu abil, milliseid probleeme Sõnaveebi kasutamisel tekkida võib. On väga hea, et palju sõnastikke on ühte kohta koondatud, aga info suur hulk tekitab aeg-ajalt ka segadust.

Hille Saluäär tutvustas Eesti Keele Instituudile saadetud ühispöördumist, rääkis selle eelloost ja vastusest, mis instituudi direktorilt Arvi Tavastilt saadi. Saluäär nentis, et kui alguses tundusid tehtavad muudatused tehnilised, siis lähemalt uurides on selgunud, et need puudutavad siiski ka keelekorralduspõhimõtteid. Kas ja kuidas need põhimõtted muutuvad ning mida tulevik toob?

Ühiselt leiti, et keeletoimetajad vajavad siiski mingit allikat, millele oma töös tugineda. On ju ka teiste erialade spetsialistidel standardid ja põhimõtted, millest nad lähtuvad (raamatupidajatel raamatupidamisstandardid, õpetajatel riiklik õppekava jne). Arutelus osales aktiivselt Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets, kes kinnitas, et kirjakeele korrastatud arendamine toimub ka edaspidi ja õigekeelsussõnaraamat on endiselt kirjakeele normi alus. Sõnaveebis liigutakse lihtsalt rohkem objektiivse normi kirjeldamise poole ja austatakse keelekasutaja teadlikku keelevabadust.

Üldiselt oldi arvamusel, et Eesti Keele Instituut teeb ühendsõnastikuga tänuväärset tööd ja keeletoimetajate antud tagasiside arendusjärgus Sõnaveebi kohta aitab seda kasutajate jaoks mugavamaks teha. Ka Eesti Keele Instituut kutsub üles kõnealuste teemade üle pidevalt arutlema ja koostööd tegema. Vestlusest jäigi kokkuvõttes kõlama see, et meil tuleb omavahel rohkem rääkida ja suhelda ning teha laiemale avalikkusele teavitustööd.

Seminar on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=HqwF2J0BCGM