Ilmunud on keeletoimetajate liidu kuues aastaraamat, mis kajastab keeletoimetajate rõõme ja muresid aastal 2023.

Millest saab lugeda?

Avaartikliks on keeleteadlase Peep Nemvaltsi kriitiline teoreetiline mõtisklus keelekorralduse praegusest olukorrast. Rubriigis „Kogemus kõneleb“ vestlevad Kulla Sisask ja Anu Saluäär toimetajatest tütarde Kaia Sisaski ja Hille Saluäärega.

Pilgu ajalukku aitavad heita Reet Kasik (eesti terminoloogia ajalugu Nõukogude ajal) ning tõlkija ja toimetaja Anna-Liisa Kurve (toimetajate parandused A. H. Tammsaare „Juuditi“ 1936. aasta uustrükis).

Aastaraamat kajastab ka liidu traditsiooniks saanud ettevõtmisi: Vikipeedia keeletoimetamistalguid, kutseeksamit ja igasügisest kampaaniat „Kutsu keeletoimetaja külla!“. Toimetajaseminaride kokkuvõttena on juttu tehisarust ja masintõlke kasutamisest ning toimetajate ülesannetest ja õigustest.

Saame tuttavaks Postimehe keeletoimetaja Sirje Toomlaga. Uusi teadmisi saab ka keeletoimetajate mikrokraadiprogrammide ja kolme magistritöö kohta.

Kuidas soetada?

Aastaraamat on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Sellelt lingilt saab alla laadida ka varasemaid aastaraamatuid.

Kui soovid aastaraamatut trükisena, kirjuta palun aadressil juhatus@keeletoimetajateliit.ee, et leppida kokku kättesaamise viis. Uusima aastaraamatu hind on 15 eurot, varasematel 10 eurot. Postiga saatmise korral lisandub postikulu.

Tänusõnad

Aastaraamat valmis eeskätt tänu suurepäraste kirjutajate ja peatoimetaja Hille Saluääre usinale tööle. Välimuse ja keele sättisid korda kujundaja Sirje Ratso ja keeletoimetaja Kristel Ress. Kolleegiumi kuulusid Mari Koik, Helika Mäekivi, Airi Männik ja Ann Siiman.