16. septembril 2017 pidas keeletoimetajate liit oma teist, pisut asjalikumat laadi suvepäeva. Seekord koguneti Eesti Rahva Muuseumis.

Suvepäev algas armsa auliikme Valve-Liivi Kingisepa tervitusega liidu liikmetele. See väärib täies mahus kirjapanekut.

„Armsad keeletoimetajate liidu suvepäevalised!

Olen teie tegemistega püüdnud kursis olla ja jälginud avaliku elu taustal teie püüdlusi ja ettevõtmisi. Tunnen rõõmu, et töötate vapralt meie emakeele hea käekäigu nimel ja hoiate au sees selget, arusaadavat eesti keelt kõigis väljendusliikides, tunnetades, et keel on rahvuslikkuse ilming, loomingulisuse alus. Selgus sõnakasutuses ilmutab selgust mõtlemises; väljendusrikkus keeles kajastab tunnete ja mõttemaailma mitmekesisust . Oskuslik sõnakasutus võimaldab luua üksteist mõistvaid inimsuhteid, kasvatada empaatiat, lugupidavat suhtumist kõigesse elavasse. Olgu teil jaksu ja tahtmist visalt ja tulemuslikult töötada oma erialal, rookida tekstidest välja kõikvõimalikke eksimusi, kõrvalekaldeid heast selgest eesti keelest. Toetagu teie tõekspidamisi ja püüdlusi tänase suvepäeva kohtumispaik – ERMi seinad ja kogud.

Rõõmu teie südameisse!

Valve-Liivi Kingisepp“
Seejärel alustas Katri Randviir oma esinemist ettevõtluse teemal. Ta võttis põhjalikult läbi töölepingu ja töövõtulepingu erinevused, rääkis, kuidas käib töötasu arvestamine, mis on palgafond, mis bruto- ja netosumma, kuidas tulu maksustatakse, ning peatus põgusalt FIE ja OÜ erinevustel. Seejärel asutati tema juhtimisel teoreetiliselt üks osaühing – käidi läbi kõik tähtsamad asutamisetapid. Loengu lõpus ei tahtnud küsimused lõppeda, sest oli mitu inimest, kes on kaalunud oma ettevõtte asutamist.

Küsimuste voor aga jätkus lõunalauas, kus sumin ei tahtnud vaibuda ja tunnike tundus liiga lühike. Seepärast palub Katri meelde tuletada, et tema kontaktandmed on kirjas ka keeletoimetajate liidu kodulehel ja ta on lahkelt valmis kõikidele ettevõtlusküsimustele vastama.

Suvepäeva teine osa oli praktiline. Ann Siiman tutvustas Vikipeedia arendamise projekti Miljon+, mille eesmärk on jõuda aastaks 2020 miljoni kvaliteetse vikiartiklini ja mille raames plaanib liit koos oma liikmetega kinkida Eestile tema 100. sünnipäevaks 1000 keeletoimetatud artiklit. See tähendab, et iga liige peaks enda peale võtma umbes kümme artiklit.
Kõigepealt alustasime Anni juhendamisel konto tegemisega, ent paraku selgus, et üle seitsme inimese ei saagi kontot teha. Ülejäänud proovisid siis anonüümsena toimetada.

Keeletoimetamist vajavate artiklite loetelust sai igaüks valida endale meelepärase artikli, mida toimetada, ja töö läkski lahti. Kohe tekkis palju tehnilisi küsimusi, mida Ann püüdis pingist pinki käies aidata lahendada. Töö tekstidega oli põnev ja huvitav, kuid puudulikud vormistusteadmised kippusid segama. Seepärast on hea hoida ka vormistusjuhendid kogu aeg käepärast.

Nagu juba liidu üritustel tavaks on saanud, jäi taas ajast puudu. Ann andis endast parima, et kõigile toeks olla, aga tekstid olid erinevad ja seepärast lahknesid ka küsimused, millest mõni lahenes lihtsalt, mõni aga nõudis aega. Seepärast tuli mitmel osalejal töö kodus lõpetada. Toimetamishasart oli aga juba tärganud ja praeguseks on enamik oma artikli juba lõpuni toimetanud. Seda võib näha tabelist, kuhu kõik toimetatud artiklid tuleb kirja panna.

Ann Siiman rääkis veel ühest huvitavast üritusest. 1.–2. detsembril toimub teaduskeele konverents, kus kuulutatakse välja keeletoimetamistalgud. Need kestavad veebruarini ja selle aja jooksul püütakse toimetada võimalikult suur hulk vikitekste. Parimatele ja usinamatele toimetajatele on ette nähtud auhinnad. Ürituse statuudi kirjutamine praegu käib. Lähemat teavet anname peagi.

Aga aeg tõttas tagant ja oli aeg koguneda, et minna ERMi giidituurile soome-ugri rahvaid uurima. Saime põhjaliku ülevaate oma sugulusrahvaste kombestikust, riietest ja omapärast. Aitäh toredale giidile!

Seejärel oli suvepäeva ametlik osa lõppenud, kuid kõikidel osalejatel oli võimalus minna veel omapäi kogu muuseumi kaema. Nii tehtigi.

Oli õpetlik ja koostöömeelne päev.

Ülevaate koostas Helika Mäekivi