Seitsmes toimetajaseminar “Kogemus kõneleb”
- 18.04.2016
18. aprillil 2016 kogunes Tartusse hulk keeleinimesi, et võtta osa järjekordsest toimetajaseminarist. Esinema olid kutsutud kogenud kolleegid, kes jagasid häid näpunäiteid, millega keeletoimetaja töös tuleks arvestada.
Heido Ots „Õpi keeled, kahtle kõiges, ära torma”
Tehnikatekstide asjatundja ja keelemees Heido Ots peatus kolmel tähtsal punktil, mis on keeletoimetamisel vajalikud. Esiteks rõhutas ta, et võõrkeel(ed) tuleks ära õppida nii, et võõruse võlu kaoks. Kõik võõras näib salapärane ja see põhjustab kadaklust. Kui võõrkeel on selge, ei ole ka tahtmist seda oma keelega segada. Teiseks on toimetaja töös tähtsal kohal kahtlemisoskus. Kui tekib väikseimgi krigin enda ja kirjutaja mõtete vahel, tuleb asuda üle kontrollima. Kolmandaks tuleb pidada väga tähtsaks aega. Seda peaks olema piisavalt, et teatmeteostes otsida, oskussõnavara uurida, autoriga suhelda, rahulikult toimetada.
Maire Raadik „Kõik algab reeglist”
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna abivanem Maire Raadik kõneles sellest, mida uut on tänavu ilmunud täiendatud ortograafias. Teemaks olid nii reegli piiresse jäävad parandused kui ka vahepeal tehtud reeglimuudatused. Esimesena vaatles Maire Raadiks algustäheortograafia parandusi, mis puudutasid kohti, asutusi, riike, autasusid, võrguväljaandeid ja ajaloosündmusi. Teiseks tuli käsitlusele kokku- ja lahkukirjutus arvsõnades ja tegusõnades. Meelde jäi hea nõuanne: kui sulle tundub, siis ära paranda.
Krista Kerge „Minu toimetajakäsulauad”
Rakenduslingvistika professor ja ESi keeletoimkonna liige Krista Kerge alustas oma ettekannet kirjakeele määratlemisega, nentides, et see keelevariant ei ole ühegi kindla sotsiaalrühma keel, vaid on ühiskeele alus ja kese, demokraatia vahend, mis ei anna ühelegi rühmale eeliseid. Ta nimetas enda põhimõtted, mida toimetamisel võiks järgida. Tähtsal kohal on austus autori vastu, sest see võrdub austusega enda vastu. Mälu on petlik, seega tuleb kahelda kõiges. Lugeda tuleks oma kolleegide kirjutatut ja harida end keelekorralduse ajaloo vallas, et mõista, kuidas miski on sündinud. Silmas tuleb pidada, et võõrkeelte mõju saadab meid igal pool. Krista Kerge tõi hulga sellekohaseid näiteid. Viimaks tegi ta ettepaneku asutada keeletoimetajate liidu foorum, kus saaks omavahel mõtteid vahetada.
Kõik kolm esinejat olid meeldejäävad ja jagasid huvitavaid mõtteid väga isikupärasel viisil. Nad on väga tähtis osa meie keeleelu edendajaskonnast, keda tasub alati kuulata.
Ülevaate koostas Helika Mäekivi