Palgauuringu aruanne on valminud
- 23.01.2024
2023. aasta detsembris korraldas Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus keeletoimetajate liidu tellimusel keeletoimetajate palgauuringu. Selle aruanne on nüüd valminud ja seda saab lugeda siitsamast keeletoimetajate liidu kodulehelt.
Uuringus osales 112 inimest, mis moodustab umbes kolmandiku Eesti keeletoimetajatest. Uuringu järgi on tüüpiline keeletoimetaja 41–50 aastane magistrikraadiga naine, kes on omandanud hariduse eesti keele erialal, töötanud 11–20 aastat ja teeb keeletoimetamistööd põhi- või lisatööna. Enamasti on tal üks tööandja: kas avalik sektor, kirjastus või on tal enda ettevõte. Oma töös teeb ta peamiselt keeletoimetamist ja/või korrektuuri, sageli ka sisutoimetamist. Kõige enam töötab tüüpiline toimetaja ajakirjandustekstidega. Ta näeb ennast töötamas keeletoimetajana ka viie aasta pärast ja leiab, et keeletoimetamistööd on piisavalt. Samal ajal ei pea ta oma töö eest saadavat tasu õiglaseks.
Huvitaval kombel kõiguvad keeletoimetaja palgaandmed üsna suurel määral. 1800-tähemärgise lehekülje eest makstav brutotasu ulatub 95 sendist 38 euroni, autoripoogna hind on 20–145,20 eurot. Keskmine lehekülje brutotasu on seega 7,01 eurot ja autoripoogna eest makstakse keskmiselt 58,01 eurot.
See näitaja sarnaneb avaliku sektori palgauuringus saadud tulemusega II kategooria keeletoimetaja kohta, kelle lehekülje brutotasu on 7,11 eurot.
Keeletoimetajate liit aitab seista väärika ja väärilise palga eest, tutvustades muu hulgas meedias selle ameti väärtust ja sisu. Iga keeletoimetaja saab ka ise oma klientidele ja tööandjatele selgitada, kui hinnalist kasu nad tema tööst saavad.
Aruande põhjal on ajakohastatud ka tööpakkujale mõeldud rubriigis olevat infot meie palgaandmete kohta. Soovi korral saab seda oma partneritele ja klientidele jagada.
- Kategooriad:küsitlus, teade