21. veebruaril 2020. a toimus Tallinna Ülikoolis Eesti Keeletoimetajate Liidu ja Eesti Tõlkemagistrite Liidu korraldatud seminar. See käsitles tõlkijate ja toimetajate väljaõpet, võttes aluseks 2019. aastal Kutsekojas valminud OSKA ehk tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi aruande.

Kõigepealt andsid Katrin Pihl ja Siim Krusell ülevaate OSKA aruandest „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: kultuur ja loometegevus: audiovisuaalvaldkond, sõna ja keel, turundus ja kommunikatsioon, disain ja kunst, trükitööstus“, mille üks alaosa on pühendatud keelespetsialistidele ehk tõlkijatele ja toimetajatele. Uuringust selgus muu hulgas, et keele õppesuuna lõpetajad ei ole ette valmistatud tööle asumiseks väljaspool keelespetsialistide tavapärast rakendumisala, kuid ka muudes valdkondades tuntakse teiste riikide kultuuriruumi ja keele tundjatest puudust (nt diplomaatia ja välisturgudel tegutsevad ettevõtted).

Seejärel said sõna Reili Argus, Riina Reinsalu, Triin van Doorslaer ja Reelika Saar, kes tutvustasid vastavalt Tallinna Ülikooli keeletoimetajate õppekava, Tartu Ülikooli eesti keele hoolde õppekava, Tallinna Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava ja Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava.

Pärast kosutavat kohvipausi jaguneti viide rühma, et arutleda järgmiste küsimuste üle.

1. Kuidas parandada tõlkeõpetuse kvaliteeti?
2. Kuidas parandada keeletoimetajate ettevalmistust?
3. Milliste raskustega seisab tõlkija või keeletoimetaja igapäevatöös silmitsi?
4. Milline on keeletoimetaja ameti kuvand ühiskonnas?
5. Milline on tõlkija või keeletoimetaja töö tulevikus?

Rühmatööle järgnes ühisarutelu, mille käigus leiti muu hulgas, et keeletoimetaja kuvandit tuleb parandada ning seda ametit üldsusele rohkem tutvustada. Keeletoimetajate liit on sel alal juba palju tööd teinud ja tundub, et viimasel ajal on keeletoimetaja maine ühiskonnas tasapisi paranema hakanud. Tulevikus puutuvad tõlkijad ja keeletoimetajad üha enam kokku masintõlkega ning kindlasti tuleb neil arendada oma digipädevust. Kõlama jäi ka mõte, et erialaliidud võiksid rohkem koostööd teha ja korraldatavate ürituste kohta omavahel teavet jagada. Nii saaksid keeletoimetajad osaleda tõlkijate üritustel ja tõlkijad keeletoimetajate omadel, et oma teadmisi ja oskusi täiendada.

Koostanud Helen Noormägi