4. septembril 2020 toimus Tartus Delta keskuses keeletoimetajate liidu 15. seminar meediakeele teemal.

Alustuseks rääkis Ann Siiman Vikipeedia viimastest keeletoimetamistalgutest ning tutvustas usinamaid keeletoimetajaid ja auhinnasaajaid. Sellest saab täpsemalt lugeda siit. Edasi anti sõna kolmele meediavaldkonnaga hästi kursis olevale inimesele.

Maarja Möldre rääkis ettekandes „Nagu kurg hiiri hoolimas. Üks Sakala iga päev“ oma 26 aasta pikkusest töökogemusest ajalehes Sakala, esialgu keeletoimetajana, hiljem tööde ümberkorraldamise tõttu ka toimetaja ja veebitoimetajana – kõik kolm ühes isikus.

Möldre tutvustas lehetoimetuse päevakava, näitas põgusalt virtuaalset töökeskkonda StoryEditor, heitis pilgu kolm-ühes-toimetaja töökohustustele ja -põhimõtetele ning tõi näiteid toimetuses suuremat erutust tekitanud sõnade kohta – susi, kaber (’metskits’), väisama, nörritama, selmet ja vagivastne (’uhiuus’).

Juba 30 aastat ajakirjanduses töötanud ja praegu ka toimetamise ja tekstiloome õppejõuna tegutseva Väino Koorbergi sõnavõtust „Keel või meel?“ jäi kõlama mõte, et keeletoimetajate aeg on läbi, kätte on jõudnud toimetajate aeg. See tähendab, et keele- ja sisutoimetamistöö piirid üha hägustuvad ning keeletoimetajad tegelevad tänapäeval paljuski sisuliste küsimustega (seda kinnitab ka Maarja Möldre kogemus).

Koorberg nimetas mitmesuguseid puudusi, mis teda ajakirjandustekstides häirivad, osutas küsimustele, mida iga toimetaja endale teksti toimetades alati esitama peab, andis paar tosinat näpunäidet lihtsa teksti kirjutamiseks ning pidas ülistuskõne (ideaalsele) keeletoimetajale, kes peab tema hinnangul olema üliinimene.

Ajakirjanik ja õppejõud Priit Pullerits keskendus oma ettekandes „Ajakirjaniku kriitiline pilk ajakirjanike keelekasutusele“ ajakirjanduses levivatele keeleprobleemidele. Tema hinnangul on keelevead lubamatud ning annavad tunnistust üleüldisest hoolimatusest ja lohakusest.

Kõige rohkem aega pühendas Pullerits tsiteerimisprobleemidele – tema arvates on tsitaate liiga palju ja nende vormistus jätab soovida. Teiseks heitis ta Eesti ajakirjanikele ette kallutatust ja kalduvust uudislugudes arvamust avaldada. Uudislood kipuvad olema hinnangulised (tihti on hinnangud osavalt peidetud), kuid ajakirjanik peab olema neutraalne, tasakaalustatud, erapooletu ja sõltumatu. Ajakirjandus tugineb faktidele.

Koostanud Mirel Püss