29. juulil 2017 sõitis üle Eesti Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskusse kokku 23 liidu liiget, et veeta koos üks tore suvepäev.

Kõigepealt tegid Kairi Güsson ja Heikki Põldma osalised tuttavaks 19. sajandi lõpus ehitatud endise vanausuliste elumajaga. Räägiti tolleaegsest ehituskunstist ja maja ajaloost. Huvilised said vaadata majaaluses aidas ehk dvor’is olnud ehtsat sigurikuivatusahju ja siguri töötlemise tööriistu. Seejärel mindi korrus kõrgemale, endisesse elutuppa ja kööki, ning siis veel trepi võrra ülespoole hubasele ärklikorrusele. Seal ootasid meid liidu liikme Riina Reinsalu ja kohaliku koka Natalja keedetud imemaitsev sigurisupp kukeseentega, hõrgud sibulapirukad ja samovarid teega. Söömise ajal rääkis Kairi palju huvitavat vanausuliste riietest, kommetest, usust, ebausust ja elulaadist. Pärast mõnusalt rammusat magustoitu said osalised Kairi õpetussõnade saatel keerutada endale mesilasvahast küünlad.

Seejärel asuti erialaliste toimetuste juurde. Reili Argus jagas suvepäevalistele ajakirjandusteksti, mida tuli paarides toimetama hakata. Elav sumin kestis lakkamatult kolmveerand tundi, pärast mida ühinesid paarid nelikuteks, et omavahelist arutelu täiendada. Siis koguneti kokku ja asuti artiklit Reili juhendamisel lausehaaval läbi vaatama.

Selgus, et reeglid, mis on kokku lepitud ja kirja pandud, on kõigil nagu möödaminnes parandatud. Nii ei tekkinud ortograafia vallas erilist lahkmeelt, kui välja arvata paar esisuurtäheküsimust ning otsekõne ja tsitaadi vormistamise viis. Ka kõrgema keeletasandi asjades oldi üsna ühel arvamusel – vaidlust ei tekitanud ei sõnajärje muutmise ettepanekud ega pika, mitme mõttega lause tegemine kaheks või kolmeks.

Aga nagu arvata võis, põhjustas kõige suuremat arvamusvahetust toimetustekstis olnud sõnade valik. Leiti, et artiklis on liiga palju värvikaid, üleliigseid, vale tähendusega ja pidevalt korduvaid sõnu. Toimetajad olid seisukohal, et autoril on olnud liiga suur pelgus ennast teksti sisse kirjutada ja seepärast on liigne umbisikustamine muutnud teksti kohmakamaks. Sisulisest küljest jäi mitme lause parandusviis lahtiseks, sest pikad täiendiread tekitasid küsimuse, mis millega kokku käib. Oli mitu lauset, kus oleks autoriga tahtnud taustteabe üle nõu pidada, sest lugejale pakutav info oli puudulik.

Arutelu kestis kaua ja näitas toimetajate põhjalikkust. Nagu juba varemgi keeletoimetamise ühisharjutamisel on juhtunud, jäädi lõpuks ajahätta. Ehkki oli väga huvitav, tuli viimaste lausete läbivaatamisest loobuda ja tekstitasandile ei jõutudki.

Ees ootas käsitöötuba, mida juhatas Õnne Uus. Keeletoimetajad asusid valgele kandekotile pitsattrükki tegema. Igaüks võis valida endale meelepärase vormiga trükipaku. Sellele tuli kanda õiges koguses sobivat värvi ja nii see trükkimine lahti läkski. Valmisid imeilusad kandekotid kukkede ja muude lindude, sibulate, lillede, kalade ja kiilidega.

Kui kotid valmis, sai minna mõnesaja meetri kaugusele Peipsi äärde jalutama või õue sigurikohvi jooma. Suurem osa neist, kes on lapsepõlves viljakohvi joonud, tundis tuttavlikku mekki. Kohv oli magusmõrkjalt meeldiv ja meelitas mitu korda juurdegi võtma.

Ja oligi käes õhtusöögiaeg. Põhiroog oli suus sulav suitsurääbis kartuli ja porgandisalatiga, magustoiduks sigurikohvi kõrvale armsad ja supermaitsvad ampsukoogid. Kõike seda nautides said osalised Peipsi-äärse ridaküla vaikses taluõues veel juttu rääkida. Seejärel hakati tasapisi lahku minema. Saigi üks tore ühine kogemusrikas päev läbi.
Suur aitäh kõikidele suvepäeva korraldajatele, eriti Külli Pärtelile, Reilile ja muidugi vapustavalt hea menüü pakkujatele Riinale-Nataljale!

Ülevaate koostas Helika Mäekivi