Keeletoimetajate liidu kolmandad suvepäevad tõid 30.-31. juulil 2016 Olustvere mõisasse 28 osalejat. Rõõm on märkida, et kaasalööjate arv kasvab iga aastaga. Esimest korda oli suvine kokkusaamine kahepäevane. Ega lühemast ajast piisanukski, sest tegemisi oli tihedalt.

Olustvere kaunis mõisakompleks ning samas asuv teenindus- ja maamajanduskool pakuvad külalistele nii silmarõõmu ja hingekosutust kui ka sisukat ajaviidet. Pärast tervituskohvi ja ühispildistamist jagunetigi kiiresti klaasi- ja savikoja töötubadesse, et pakkuda klaviatuuri klõbistamisest väsinud näppudele vaheldust ja teha ise valmis midagi käegakatsutavat. Klaasipuhumine ja savi vormimine oli paljudele esmakordne kogemus, ja isegi kui ei olnud, siis isetegemise lusti pakkus see igaühele. Aitäh toredatele juhendajatele!

Pärast lõunasööki jätkati töisemas joones. Esmalt tutvustas Reili Argus kutsestandardiga seotud asjaajamisi, edusamme ja plaane. Seejärel korraldasid Helika Mäekivi ja Reili koos rühmatöö keeletoimetamise õpiku teemal, et ärgitada osalejaid õpiku sisu asjus mõtteid avaldama ja koguda ideid. Kristel Ress andis ülevaate selge keele rühma tööst ja kutsus aktiivselt osalema. Siis võttis Helika juhtida arutelu keeletoimetaja korduma kippuvate küsimuste üle ja tuleb tõdeda, et neid küsimusi juba jagub, sest siin ei saadud pidama enne kui hilisõhtul. Vahepeal lasti õhtusöögil hea maitsta, kuid siis jätkus seminar hoogsalt ja lausa nii, et osa seminari kavast tuli hommikuni edasi lükata. Arutelu oli põhjalik ja haarav ning ilmselt võiks sedalaadi mõttevahetused toimuda vaibumatu huviga ikka ja jälle. Suur tänu Helikale, kes vägesid juhatas, vaidlusi kontrolli all hoidis ja teadliku keelekasutaja missiooni väsimatult meelde tuletas.

Hommikul kohtusid puhanud keeletoimetajad mõisas, kus söödi meeldiva muusika saatel hommikust ja kuulati seejärel giidi lugusid mõisa ajaloo ning seal praegu asuva teenindus- ja maamajanduskooli tegemiste kohta. Seejärel koguneti Egle Heinsari juhtimisel, et arutada eelmisel õhtul rääkimata jäänud küsimusi, esmajoones seda, millistel teemadel võiks korraldada tulevasi seminare. Pärast seda tehti jalutuskäik pargis, vaadati linnutopiseid ja näitust, kus oli tohutul hulgal puidust nikerdatud hobuseid oma igapäevatööde juures.

Ja siis saabuski aeg lahkuda. Rahulolevad keeletoimetajad jagunesid autodesse ja algas sõit kodu poole.

Suvepäevad on kujunenud meeldivaks ürituseks, kus saab omandada erialaväliseid kogemusi, näha kauneid Eestimaa kohti, kõneleda keeleteemadel, sõlmida kolleegidega tutvusi ja soojendada seniseid sidemeid. Järgmine kord kohtutakse juba sügisesel toimetajaseminaril.

Ülevaate koostas Külli Pärtel