Sügisseminaril, 7. novembril 2025 oli meil suur rõõm anda auliikmetunnistused üle Asta Õimule, Maiga Varikule ja Anu Saluäär-Kallile. Nad on meie eeskujud, kelle keelearmastust täis raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda. Oleme sellise väärika pagasiga keelehoidjate üle uhked ja meil on au, et nad on meie keskel.

Maiga Varik on toimetaja ja tõlkija musternäide, sest ta on pühendanud kogu oma elu vaid sellele ametile, ehkki lõpetas Leningradis ajakirjandusõppe. 1957. aastal, 68 aastat tagasi asus ta algul tehnilise sekretärina, siis aga tõlkijana tööle ajalehes Edasi, mis oli enne ja pärast Postimees. Viis aastat hiljem läks ta tõlkeilukirjanduse toimetajana tööle kirjastusse Eesti Raamat, kus töötas 37 aastat. Seejärel oli ta kaua aega toimetaja ajakirjas Looming. 2015. aastal sai temast esimene Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhinna laureaat.

Loomingus töötamise kohta on öelnud meie teine uus auliige Anu Saluäär-Kall Maiga Variku kohta järgmist: „Sinu käest käib läbi viimane kui rida, esikaanest tagakaaneni. Teed seda tööd väga vaikselt (samal ajal kui me teised kohvitoas innukalt aru peame, istud sina keskendunult oma laua taga ja silud, mis silumist tahab) ja ometi ütlevad kõik aeg-ajalt: ei, ma ei tea, peab Maiga käest küsima. Maiga ütleb.“

Et saavutada selline väärikus ja lugupidamine, peab olema kogunenud suur ja hinnaline või tegelikult hindamatu aastatepikkune pagas. Oleme kõik sellest osa saanud.

Anu Saluäär-Kall on tõlkija ja toimetaja, kes on samuti kogu oma elu jaganud keelega. 1967. aastal ülikooli astudes teadis ta kohe, et filoloogia on tema ainus valik. Kohe pärast ülikooli lõpetamist aastal 1972 asus ta tööle kirjastuse Eesti Raamat korrektorina, kolme aasta pärast oli ta korra Eesti Teaduste Akadeemia kirjastusosakonna tehniline toimetaja ja seejärel oli ta 42 aastat toimetaja ajakirjas Loomingu Raamatukogu, aastatel 2008–2013 ka selle peatoimetaja. Ta on Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhinna 2017. aasta laureaat.

Veebikataloogis ESTER on Anu Saluääre nimi tõlkija, toimetaja või autorina kasutusel 650 korda, neist toimetajana 385 korda. Eesti Kirjanike Liit on tema kohta öelnud: „Ta on alati seisnud loomuliku ja kauni emakeele eest ning keeleuuenduslike ja keelekorralduslike liialduste vastu. Saluäär-Kall on olnud hinnatud nõuandjaks ja keeleliseks abimeheks eesti keeles kirjutavatele autoritele ja kogenud tõlkijatele, samuti on ta olnud väljaõpetajaks, suunajaks ja kriitikuks alles alustavatele tõlkijatele. Anu Saluäär-Kalli igapäevaseks südameasjaks on olnud see, et eesti lugeja võiks nautida maailmakirjandust, sh eesti kirjandust, kaunis ja heas eesti keeles.“

Anu Saluääre kaunis ja hea eesti keel on kasvatanud üles mitu põlvkonda lugejaid.

Asta Õimu pikaajaline ja ülipõhjalik uurimistöö on mõjutanud kogu eesti keeleteadust. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1970. aastal vene filoloogina ja alustas aasta pärast lõpetamist toonases Teaduste Akadeemia alla kuuluvas Keele ja Kirjanduse Instituudis töötamist laborandina. Tasapisi edasi liikudes sai temast 20 aastat hiljem instituudi direktor, kellena ta töötas 2000. aastani. Tema ametiajal sai Keele ja Kirjanduse Instituudist iseseisev asutus: Eesti Keele Instituut. Seejärel tegutses ta 12 aastat Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika vanemteadurina. 2023. aastal andis Vabariigi Valitsus talle teaduse riikliku elutööpreemia.

Keeletoimetajate jaoks on eriti põnevad Asta Õimu kujundikeele käsitlused, kust saame oma töös tohutut abi. Kes ei teaks tema sünonüümisõnastikku, fraseoloogiasõnaraamatut, antonüümisõnastikku, väljendiraamatut või keelehooldekeskuse vihikuid „Komistusi metafooridega“. Ta on kirjutanud kujunditest Kirjandusmuuseumi väljaannetes, Keeles ja Kirjanduses, Oma Keeles, Postimehes, samuti välja andnud ohtralt eraldiseisvaid teoseid. Viimasel ajal oleme saanud Asta Õimu kirjutisi lugeda meie enda keelenupurubriigist. Oleme väga rõõmsad, et Eesti kõige parem kujundiuurija on tulnud meie sekka juba enne, kui me teda auliikmeks palusime.