9. mail 2023 koondusid keeletoimetajad ja teised keelehuvilised lähedalt-kaugelt Tartusse Toomemäe nõlvale, et veeta koos üks mõttetöine ja mitmekülgne päev. Keeletoimetajate liidu 21. seminar toimus äsja renoveeritud Oecologicumi hoones. Nagu hiljem üha enam veendusime, vääris kohaletulekut juba ainuüksi hoone ise. Aga kõigest järgemööda!

Seminaril oli nii pidulikum osa, kus anti üle tänukirjad ja auhinnad, kui ka töisem plokk, mille keskne teema oli tehistaip. Päev algas Vikipeedia keeletoimetamistalgute eestvedaja Ann Siimani ülevaatega märtsis lõppenud talgutest. Sel aastal jagasid I–II kohta Inga Ritso ja Eve Sooneste, parima uue tulijana märgiti ära Jonathan Darvish-Kojori, kes pälvis ühtlasi Wikimedia Eesti eriauhinna. Talguliste tunnustamisele järel said pärjatud keelenupuvõistluse parimad. Päevakajalise nupuna vääris eraldi esiletõstmist Hille Saluääre „Osavõtliku liiderdaja juhtum“.

Seminari kaks peaesinejat olid Euroopa Komisjoni tõlkija Rita Niineste ja arvutilingvist Kadri Vider, kes ise nimetab end tagasihoidlikult keeletaibuhuviliseks. Mõlema ettekande keskne märksõna oli tehistaip, ent erinevatest vaatenurkadest. Rita jagas meiega oma masintõlke järeltoimetamise kogemusi (vt esitlust) ja sedavõrd köitvalt, et juba etteaste kestel tekkis kuulajate hulgas elav arutelu. Selgus, et tehistaip on tänapäeval võimeline looma isegi vähem bürokraatlikke tõlketekste kui nii mõnigi tõlkija. Kontekstiteadliku masintõlke parimaid esindajaid on neurotõlge. Kummatigi adusime näidetest, et eksimatu ei ole seegi. Grammatika- ja ühildumisapsud on nüüdseks küll minevik, ent kaasamõtlevat keeletoimetajat vajavad praegused masintõlketekstid kohati ehk enamgi.

Kadri omakorda tutvustas meile juturobotite maailma, kus nüüdseks on enim tuntud ChatGPT ja Perplexity AI (vt esitlust). Kadri toodud näited ilmestavad hästi juturoboti tänapäevast arengujärku. Kohati näib tegemist olevat tõsiseltvõetava vestluspartneriga, kes küll takerdub stampidesse ja kaldub andma stereotüüpseid hinnanguid, ent see-eest vabandab varmalt, kui teda eksimustelt tabada. Ilmnes, et vastuse kvaliteet sõltub otseselt küsimuse sõnastusest. (Siin avastasin end mõttelt, et nii saaks juturobotit hõlpsasti kasutada õppetöös ja arendada selle abil eesmärgipäraste küsimuste sõnastamise oskust.) Põnev oli jälgida, kuidas tehistaip mõtleb ise välja termineid (nt tugevusõpe) ka juhul, kui mõistele on eestikeelne vaste juba olemas (sarrustatud õpe, vrd ingl reinforcement learning).

Nii Rita kui ka Kadri etteastest jäi kõlama tõdemus, et tehistaip inimmõistust – vähemalt niipea – asendama ei küüni. Tehisintellekt on arengus jõudnud niikaugele, et on võimeline looma õigekirjapõhimõtteid järgivaid, korrektse lausestusega ja sidusaid tekste. Kummatigi võib väline sujuvus uinutada lugeja valvsuse. Tulemuseks võib olla heal juhul koomiline, kehvemal juhul faktivigu sisaldav tekst, mis vajab hädasti taiplikku inimpilku.

Kuidas seostuvad selle kõigega linnud? Väga lihtsalt. Nimelt oli päevakavas Oecologicumi ekskursioon linnuökoloog Marko Mägi juhtimisel. Selgus, et modernne maja pakub imelisi tingimusi nii neile, kes eelistavad töötada kabinetivaikuses, kui ka neile, kes on viljakamad looduse rüpes. Rohelusest saab end inspireerida lasta avaral rõdul, kuhu võiks mahutada väiksema kompanii jagu vaimutöö tegijaid. Just seal võibki kohata erinevat liiki linde, ent Marko sõnul mitte künnivareseid. Viimased olevat koos matemaatikutega siirdunud Delta hoonesse – ilmselt linnuvaatlejate eest. Eelmistel suvepäevadel osalenute seas tekitas linnuvaatlusmotiiv rõõmsat elevust. Muide, rohelust on võimalik nautida ka maja sees. Kuidas täpsemalt ja miks käis hoonele nimepanekul läbi ka mõte nimetada punastest tellistest hoone roheliseks majaks, jäägu siinkohal välja ütlemata. Eks ikka mitteosalenute huvi kehutamiseks!

Valiku pilte leiad galeriist.